Hingedepäev 2025: meie lahkunute mälestuspäev!
2. novembril mälestatakse hingedepäevaga surnud sugulasi ja loomi koos traditsioonide ja tavadega kirikus ja kogukonnas.

Hingedepäev 2025: meie lahkunute mälestuspäev!
Hingedepäeva tähistatakse 2. novembril 2025, mis on sügavalt kristlikus traditsioonis juurdunud päev. See surnute mälestuspäev järgneb otseselt kõigi pühakute päevale ja sai alguse 10. sajandist. Sel ajal tutvustas Cluny abt Odilo lahkunute hingede eest palvetamise traditsiooni, mis levis kiiresti kogu kirikus. Paljudes kogukondades on hingedepäev mitte ainult vaikne mälestamine, vaid ka päev täis kombeid ja kogukonna rituaale. Valju Mittelrhein-Tageblatt Inimesed süütavad kalmistutel küünlad ja käivad austust avaldamas oma lähedaste haudadel.
Kuidas aga tegelikult hingedepäeva tähistatakse? Olulised aspektid on haudade kaunistamine lillede, pärgade ja tuledega. Küünalde valgus sümboliseerib igavest elu, mis kristliku veendumuse kohaselt jääb särama ka pärast surma. See traditsioon pakub lohutust ja tugevdab usku ülestõusmisse ja ühendusse pärast surma. Eelkõige peavad loomasõbrad meeles ka oma surnud lemmikloomi. Virtuaalne lemmikloomakalmistu võimaldab luua armastatud loomadele digitaalseid mälestusmärke, rõhutades inimeste ja loomade kestvat sidet ning jättes ruumi mälestustele.
Muusikaline tunnustus
Selle mälestuspäeva kultuuriline tipphetk on kunstlaul “Allerseelen”, mille Richard Strauss lõi aastal 1885. Tekst on Austria poeedi Hermann von Gilmilt ja on osa kaheksast laulust koosnevast kogust, mida tuntakse nime all “Kaheksa laulu viimastest lehtedest” (op. 10). Straussi teos käsitleb hingedepäeva teemat ja käsitleb lahkunute mälestusi – mõtteid, mis liigutavad sel erilisel päeval paljusid inimesi. Laulu esiettekanne toimus 5. märtsil 1886 ning on tänaseks näinud arvukalt tõlgendusi ja esitusi, nt. Vikipeedia teatatud.
Traditsioonid ja kombed
Rooma-katoliku kirikus tähistatakse hingedepäeva eriliste rituaalidega. Haudade õnnistamine on üks olulisi kombeid. Haudu piserdatakse püha veega ja loetakse ette viimase kaheteistkümne kuu jooksul hukkunute nimed. Kuigi hingedepäev ei ole Austrias riigipüha, ei toimu sellel päeval riigikoolides tunde. Aeg-ajalt tuntud traditsioonid, nagu "surnuleiva" küpsetamine, võivad pärineda paganlikest kommetest ja on osa selle kuupäeva kulinaarsest pärandist.
Veel üks ühiskonnas levinud komme on abivajajatele leiva ja veini kinkimine – see traditsioon pärineb Cluny abt Odilost. Ajalooliselt on levinud arvamus, et lahkunute hinged rändasid hingedepäeval ringi ja külastasid oma lähedasi. See idee on põhjalikult kujundanud erinevate kultuuride folkloori ja viinud selliste kultuuridevaheliste nähtusteni nagu Mehhiko Día de Muertos, mis esindab põlisrahvaste traditsioonide sulandumist hingedepäevaga. Vikipeedia pakub põnevaid teadmisi.
Seega jääb hingedepäev täis mälestustepäeva, mis austab nii kaotatud lähedasi kui ka igikestvaid sidemeid, mis saadavad meid pärast surma. Küünalde tuled säravad jätkuvalt – see on nähtav märk sellest, mis alles jääb.