Waffenruhe või läbirääkimised? Putin enne kõnelusi surve all!

Waffenruhe või läbirääkimised? Putin enne kõnelusi surve all!

Istanbul, Türkei - 11. mail 2025 on rahvusvahelise diplomaatia keskmes jälle Venemaa ja Ukraina vahelised pinged. Ukraina president Wolodymyr Selenskyj, kantsler Friedrich Merz ja president Emmanuel Macron nõuavad rahukõneluste tegemise eeltingimusena viivitamatut relvarahu. Vahepeal on Putin teinud ettepaneku eelseisvaks nädalaks Venemaa ja Ukraina vahelistest aruteludest - lähenemisviisist, mille Ukraina ja tema Euroopa liitlased lükkasid tagasi kui ebapiisavad. Selenskyj on rõhutanud, et relvarahu on esimene samm konflikti lõpetamiseks ja nõuab täieliku ja püsiva relvarahu kinnitamist alates 12. maist.

Ukraina suhtumise otsustav tegur on skeptilised hääled, sealhulgas opositsioonipoliitik Jaroslaw Schelesniak, mis nõuavad Venemaale suuremat survet. Macron tegi selgeks, et ilma relvarahuta ei saa läbirääkimisi pidada, ja tuletas meelde, et ka USA president Donald Trump toetab tingimusteta relvarahu nõudmist. Kantsler Merz ütles, et Moskva signaalid ei olnud tõeliste vestluste alustamiseks piisavad.

Putini pakkumine ja rahvusvahelised reaktsioonid

Putin on palunud, et Venemaa peab enne rahu järeldust saama Ukrainalt järeleandmisi, sealhulgas mitteliikmed NATO-s ja demilitariseerimisel. Aruannete kohaselt kavatseb Putin jätkata kõnelusi 15. mail Istanbulis, kus nad tühistati 2022. aasta mais. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas, et on valmis selle kohtumise joondama ja kinnitama oma toetust otse läbirääkimistel Putiniga telefonikõne ajal.

Erdoğan rääkis Ukraina languse lõpetamise teel veel ühe telefonikõnega "Pöördepunkti". Ehkki Erdoğan tervitas rahukõneluste jätkamist, jääb ebaselgeks, kas Türkiye relvarahu üleskutse oli mõeldud kõneluste eeltingimuseks. Putini ettepanekut jätkata läbirääkimisi 15. mail kirjeldas Merz kui "algselt hea märgi", kuid kritiseeris kui ebapiisavat.

jätkuvad rünnakud ja sõjaline olukord

Vaatamata kasvavatele diplomaatilistele jõupingutustele jätkuvad Venemaa rünnakud Ukraina vastu. Kesköö ja pühapäeva hommikuni alustati 108 lahingu drooni, millest 60 peatati. See agressiivne sõjaline strateegia tõstatab küsimusi Venemaa rahu pakkumise tõsiduse kohta. ARD korrespondent Golod on teatanud, et Putin võib oma sõjalise tegevuse jätkamisel simuleerida diplomaatiat.

Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Euroopa riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Poola, kutsus esmaspäevast 30-päevase tingimusteta relvade puhkama Venemaa. Ukraina presidendi Andrij Jermaki juht ütles, et relvarahu rakendamine peab olema vajalik esimene samm enne täiendavate meetmete võtmist.

Kuigi diplomaatia jätkab varisemist, on olukord endiselt esiküljel pingeline ja maailm ootab selle pika ja keeruka konflikti järgmisi samme mõlemal poolel.

Lisateabe saamiseks külastage veebisaiti Tagesschau , berliner zeitung ja spiegel .