Konstanzi advokaat teatab Dobrindtile: varjupaigaseadus on vaatluse all!

Konstanzi advokaat teatab Dobrindtile: varjupaigaseadus on vaatluse all!

Varjupaiga- ja migratsiooniküsimus tekitab Saksamaal jätkuvalt tuliseid vaidlusi. Konstanzi advokaat ja SPD poliitik teatas täna Andreas Hennemann et ta on esitanud kuriteokaebuse Saksamaa föderaalse siseministri Alexander Dobrindti (CSU) ja föderaalpolitsei peakorteri presidendi Dieter Romanni vastu. Hennemann väidab, et piiridelt kaitset otsijate praegused tagasilükkamised on ebaseaduslikud ja rikuvad kehtivat seadust. Ta viitab Berliini halduskohtu otsusele, mis on juba tunnistanud varjupaigataotlejate tagasilükkamise Saksamaal ebaseaduslikuks.

Vaidlustel tagasilükkamiste üle on sügavad juured. 2025. aasta mai alguses algatas Dobrindt määruse, mis peaks võimaldama föderaalpolitseil varjupaigataotlejaid piiridel tagasi lükata ilma neid kontrollimata. Seda tehti hädaolukorra klauslile tuginedes, mida paljud eksperdid peavad aga Dublini määruse rikkumiseks. Ka Berliini halduskohus andis hiljutises otsuses selgelt mõista, et varjupaigataotlejate tagasilükkamine ei tohi toimuda ilma Dublini menetlust läbi viimata. Seda tegi WDR Saksamaa varjupaigapoliitika jõustamises suure probleemina.

Berliini halduskohtu otsus

Halduskohtu otsus, dat LTO on tsiteeritud, mitte ainult ei loonud selget õiguslikku olukorda, vaid seadis tugevalt kahtluse alla ka föderaalvalitsuse argumendid. Kohus kirjeldas, et tagasilükkamine piiril ei ole lubatud ilma varjupaigataotluste nõuetekohase läbivaatamiseta. Dobrindt kirjeldas kohtuotsust kui "individuaalse juhtumi otsust", mida Hennemann peab trivialiseerimiseks. Ta peab kohtu otsust siduvaks ning nõuab Dobrindti ja Romanni vastutusele võtmist.

Rändepoliitikaga seotud pingeid õhutavad ka föderaalvalitsuse sisemised kaalutlused. Kui Dobrindt jääb oma joone juurde, siis kantsler Friedrich Merz (CDU) tegeleb juba otsuse praktiliste tagajärgedega. Ta andis mõista, et kehtiva Euroopa õiguse raames on tagasilükkamised võimalikud, kuid näeb ka vajadust seda teemat rohkem valgustada.

Piiripolitsei tulevik Saksamaal

Teine aspekt, mis tekitab debatti rändeteema üle, on nõudlus piiripolitsei personali suurendamise järele. Politsei ametiühingud nõuavad täiendavalt 3000–10 000 töötaja palkamist, samas kui piirialale paigutatakse intensiivselt ka märulipolitsei. Föderaalpolitsei esimees Andreas Roßkopf hoiatas aga, et ulatuslikku kontrolli ei saa enam hoida, kui lahendusi niipea ei leita.

Olukord piiridel on jätkuvalt pingeline. Rändeprobleemidega tegelemiseks on juba lähetatud üle 1000 märulipolitsei. Merz on teatanud, et jätkab kontrolli sisepiiridel, vähemalt seni, kuni olukord välispiiril oluliselt paraneb. Teine konflikt, mis praegustest arengutest esile kerkib, on õiguslik alus, millele föderaalvalitsus tugineb. ELi õiguslik olukord on siin selge ja Dobrindti viide eriolukorrale võib osutuda problemaatiliseks.

Üldiselt on Saksamaa varjupaigapoliitika ristteel. Saab näha, kas tagasilükkamised on juriidiliselt vastuvõetavad või on peagi tegemist järgmise doominoefektiga niigi hapras rändeolukorras. Üks on kindel: arutelu pole veel kaugeltki lõppenud.