pealkiri: kellest saab paavst? Konklaav algab 7. mail Roomas

<p> <strong> pealkiri: kellest saab paavst? Konklaav algab 7. mail Roomas </strong> </p>

paavsti ekspert on pühendunud päevade arvule

7. mail algav eelseisv konklaav tõstatab arvukalt küsimusi, eriti need, mis pärast uue paavsti valimise kestust. Sistine'i kabelis tuleb kokku 133 kardinali, et valida paavst Franciscuse järeltulija. Vatikani ekspert dr Nino Galetti kirjeldab konklaavi kui vaimset tegu, milles kardinalid palvetavad ja koordineerivad koos. See protseduur erineb põhimõtteliselt poliitilistest valimistest, kus lahendusi on hädas.

Ajalooliselt on olnud pikemaid vastamisi, mis võtsid mitu aastat, näiteks Gregor X. valimine. 1271. aastal. Eksperdid on aga nüüd märkimisväärselt lühemad. Paavstieksperdi Andreas English sõnul eeldab enamik, et konklaav võtab maksimaalselt ühe nädala. Dr Galetti väljendab end enesekindlalt ja hinnangul võiks valimised lõpule viia kolme päeva jooksul.

KONVAVA KESKUS ja protseduur

Varasemad nõuetele on näidanud, et valik võtab tavaliselt kolm kuni viis päeva. Need kiired otsused tulenevad sageli varasemate arutelude tulemuseks, milles uue paavsti jaoks on juba välja töötatud ideed ja profiilid. Kardinalidel on võimalus selgitada oma positsioone mitteametlike seansside, nn eelmuundumise ajal.

Konklaavi kulg on selgelt üles ehitatud: esimene hääletushääletus toimub esimesel pärastlõunal, millele järgnevad täiendavad valimisrühmad hommikul ja pärastlõunal. Uue paavsti valimiseks on vaja kahekümnendat enamust. Hääled vabastatakse märkmete kujul, mille loendamine otsustab lõpuks uue Pontifexi saatuse.

Pika valiku korral võib olla vajalik puhkepäev, et kardinalid pausi anda. Pärast 35 ebaõnnestunud valimist võiks kahe parima kandidaadi vahel teha ka äravoolu valimisi. Pinge jääb kõrgeks, kui konklaav lähipäevil toimub.