Immugratsioonivastane paremäärmuslik Eric Ciotti valiti Prantsuse konservatiivide juhtimiseks

Immugratsioonivastane paremäärmuslik Eric Ciotti valiti Prantsuse konservatiivide juhtimiseks

Immigratsioonivastane arhivatsiooniline Eric Ciotti, kes nõuab terroristide kahtlusaluste jaoks teadaolevalt Prantsuse Guantanamot, määrati Prantsusmaal parempoolse vabariiklase vaevatud peavoolu partei uueks esimeheks.

Kunagi võimas rühm, kelle juured lähevad tagasi Charles de Gaulle'i ja Jacques Chiraci presidentide juurde Nicolas Sarkozysse, on seatud mitmete valimiste lüüasaamiste all. Tema kandidaat purunes aprillis presidendivalimistel vaid 4,8 protsendini.

Paljud partei põhilised toetajad on ületanud, et toetada kas Emmanuel Macroni või Rahvusassamblee esimees Marine Le Pen, samuti sisserändajavastast ja islamivastast polemikut Eric Zemmouri.

Esmaspäeval ütles hr Ciotti - partei "Turvalisuse" pikka aega ekspert - tema peamine ülesanne oli "tuua 90 protsenti nendest, kes tagasi läksid", kogudes "firma" paremale. Macroni laager vastas väitega, et tema valik lahutab õigused tõhusalt äärmuslikeks õigusteks.

Kuigi vabariiklased kaotasid sel aastal Rahvusassamblees palju kohti, mängib nende 62 parlamendisaadikut võtmerolli Prantsuse parlamendis - kus hr Macroni vähemuse valitsus vajab sageli oma toetust seaduste vastuvõtmiseks.

Hr Ciotti võitis pärast 91 000 partei liikme teist hääletust rivaali Bruno Retailleau 53,7 protsenti kuni 46,3 protsenti.


Lõuna -Nice City liige hr Ciotti on tuntud peamiselt tema kompromissitute vaadete ja prantsuse identiteedi osas.

Selle aasta valimistel vabariiklaste presidendikandidaadina lubas ta kaitsta "juudi-kristluse" Prantsusmaad rändajate "sissetungi" vastu. 57-aastane mees pakkus islamistlike äärmuslastele välja ka "Prantsuse guntanamo".

Enne sel kevadel presidendivalimiskampaaniat ütles ta, et äravooluvalimiste korral eelistaks ta hääletada hr Zemmouri poolt - kandidaadi poolt, kes väidab, et Prantsusmaa seisis silmitsi oma põlisrahvaste "suure asendajaga" peamiselt moslemite sisserändajate kaudu - kui hr Macroni jaoks.

Tema programm soovitab "taastada töö väärtus, võidelda tänavatel vägivalla ja korralageduse vastu, peatada rände sissetung ja islamismi tõus".

Ta on välistanud ametliku liidu hr Macroni vähemuse valitsusega parlamendis ja jääb üle vaadata, kas ta käskis parlamendiliikmetel proovida õigusakte blokeerida.

Macroni lipulaevade pensionireform

Hr Macron loodab endiselt, et vabariiklaste parlamendiliikmed aitavad oma lipulaevade pensionireformiga hüvasti jätta, kui järgmise aasta alguses parlamendile esitatakse seaduse eelnõu.

Reform tooks enamiku inimeste pensioni vanuseni 62–65 aastat. Ametiühingud ähvardavad juba liikumise tõttu suurte streikidega.

Hr Ciotti on teinud selgeks, et ta ei toeta reformi ilma tingimusteta.

Ebakindlust silmas pidades ütles hr Macron esmaspäeval, et tema valitsus lükkab edasi tema sel nädalal toimunud pensionireformiplaanide esitamise.

"Mitmed erakonnad on viimastel päevadel läbi elanud juhtimisvalimised ja muutnud oma juhte," ütles hr Macron. "Tundus sobiv teade mõne päeva või mõne nädala võrra edasi lükata ja seetõttu ei tee me seda 15. detsembril, vaid 10. jaanuaril."

Samm võimaldaks kõigil asjaosalistel reformi "põhielementide" arutamiseks veel paar nädalat "veel paar nädalat", lisas ta.

Prantsusmaa Roheline Party Europe Ecology-Les Verts valis sel nädalavahetusel ka uue esimehe nimega Marine Tondelier.

Hr Macron ebaõnnestus oma esimeses ametiajal Prantsusmaal kuluka ja keeruka pensionisüsteemi reformimisel pärast seda, kui esimesed ettepanekud ajasid ametiühingud vihaseks ja vallandasid liikluse proteste ja streigid vahetult enne Coronaviirus Pandemy puhkemist.

Ta pani algatuse ICE -le, kui tellis 2020. aasta alguses üleriigilise lukustuse. Pärast selle aasta uuesti valimist soovis ta aga enne jõule saada uus, vähem ambitsioonika reformi seaduse.

Vabariiklased on ka Oberhausi senati tugevaim partei, mis annab neile võimaluse seadusi ümber kirjutada.

Hr Ciotti on lubanud edendada ka endise partei juhi Laurent Wauquiezi rühmituse presidendikandidaadina 2027. aastal valimistel, kui hr Macron peab taganema kahe ametiaja järel.

Allikas: telegraaf

Kommentare (0)