Xinjiangi ümberõppelaagrid: uued pildid löövad Hiina propagandapoon
Xinjiangi ümberõppelaagrid: uued pildid löövad Hiina propagandapoon
Hiina snaipritel kästi Xinjiangis asuvate militariseeritud internatsioonilaagrite katse Uguren tulistada, kuidas selgus uus hakitud andmetega vahemälu.
Xinjiangi politseifailidena tuntud andmed pakuvad kõige paindlikumaid tõendeid selle kohta, et Xinjiangi poliitikud on valimatult suunatud uightritele ja et käsuliin viib Hiina liider Xi Jinpingi juurde.
Enneolematu väljaanne sisaldab uusi pilte, mis paljastavad laagri sisemuse esimest korda.
Pildid on otseselt vastuolus Hiina valitsuse väidetega, et 2017. aastast ehitatud re -hariduslaagrid on eranditult koolid.
Fotod sisaldavad Uigureni salvestisi, mille aheldavad sõjaväeohvitserid, kes kannavad kobaraid ja kaitsekilpe, ning kuni 5000 uigheri peakaadreid, mis peetakse madalate kuritegude tõttu kinni, nii vähe, kui nad pole oma mobiiltelefone piisavalt kasutanud.
Fotol adresseerivad sõjaväe vormiriietuses ametnikud oma relvi vangis, kes põlvitab inimeste jalge ees lahinguvarustuses. Teine näitab mitu kollase vormiriietusega naisi, samal ajal kui ametnikud on läheduses.
Vangide ja huvitatud inimeste peakaadrid näete külili ärkamist, kes kannavad ka teatepulgad.
Hiina väitis varem, et internetilaagrid on tegelikult "koolid, mis aitavad inimestel ekstremismist vabastada".
Kuid USA -s asuva kommunismi mälestusfondi ohvrite teadlane dr Adrian Zenz, kes oli Hiina poolt varem sanktsioneerinud tema uurimistöö eest, ütles, et materjal "puhub Hiina propagandafassaadi lahku".
"Meil on konfidentsiaalseid dokumente. Oleme ära kirjutanud ärakirjad, kus juhid räägivad vabalt sellest, mida nad tegelikult arvavad. Meil on arvutustabelid. Meil on pilte. See on täiesti enneolematu," rääkis ta BBC -le.
"Materjali ei ole redigeeritud, see on toores, see on võltsimata, see on mitmekesine. Meil on kõik."
Failid loetlevad ka inimeste kinnipidamise põhjused, sealhulgas arvukalt juhtumeid, kus inimesi karistati aastakümneid tagasi olnud kuritegude eest.
Ühel juhul peeti mees kinni kümme aastat pärast seda, kui "õppis islami kirjutisi vanaemaga" mõneks päevaks 2010. aastal.
Teistele mõisteti kümneks aastaks vangi, kuna nad ei kasutanud mobiilseadmeid piisavalt. Kuritegude loendis on üle saja juhtumi "telefonil pole krediiti", mida peetakse märgiks, et digitaalset järelevalvet välditakse.
Mõni arreteeriti, kuna nad olid süüdi "liidus". Kirjeldati, et vangi pojal olid "tugevad usulised kalduvused", kuna ta keeldus joomast või suitsust, mis viis tema kinnipidamiseni. Ka tema poeg arreteeriti ja mõisteti terrorismi süüdistuste eest kümme aastat vanglakaristust.
Dr Zeni ulatuslikud uuringud kinnitavad, et vähemalt 22 762 elanikku oli aastatel 2017–2018 linnaosa laos või vanglas. See vastab umbes 12 protsendile elanikkonnast.
Kui ülejäänud Xinjiangi jaoks rakendati sama protsenti, tähendaks see, et Türgi vähemuses peeti kinni 1,2 miljonit uigherit ja muud täiskasvanud.
Andmed täidetakse 2018. aastal. Lisaks teistele uudisteagentuuridele suutis BBC kontrollida Xinjiangi politsei toimikute olulisi osi, sealhulgas teatud vangide identiteeti ja fotosid, mis näitavad kinnipidamiskeskustes võetud äärmuslikke meetmeid.
Allikas: telegraaf