Myanmari sõjaline valitsus laiendab erakorralist olukorda ja nihutab uuesti valimisi

Myanmari sõjaline valitsus laiendab erakorralist olukorda ja nihutab uuesti valimisi

Myanmari sõjaline valitsus on laiendanud riigis taas erakorralist seisundit ja lükkanud edasi sellele kuuks kavandatud parlamendivalimised veel kuue kuu võrra. Hädaolukorras võtab sõjavägi üle kõik valitsuse funktsioonid. Meetme põhjusena nimetati riigi jätkuvat vägivalda. Valitsus ütles, et vaba ja õiglase valiku tagamiseks on vaja täiendavaid turvameetmeid. Reegikriitikute raske lähenemine ja erakorralise olukorra laiendamine näitavad, et sõjavägi ei suutnud valimiste vältimiseks piisavalt kontrolli oma kontrolli riigi üle.

Myanmarit on sõjavägi valitsenud juba üle viie aastakümne. Aastal 2021 langes sõjavägi valitud valitsusse Aung San Suu Kyi juhtimisel ja rääkis pettusest valimistel 2020. aasta novembris, mille kohta tõendeid polnud. Seejärel lubas armee uusi valimisi kuni augustini 2023. Sõjaväe vastased kahtlevad siiski, et valimised olid nende kontrolli all vabad ja õiglased. Riigis on nii relvastatud vastupanu kui ka rahulikud protestid ja tsiviilkuulmatus sõjaväe valitsuse vastu.

Ameerika Ühendriigid on Myanmaris hoiatanud "sügava vägivalla ja ebastabiilsuse" eest, pidades silmas erakorralist olukorda. USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller kritiseeris valitsuse jõhkrat lähenemist ja eiras birma rahva demokraatlikke pingutusi. ÜRO eksperdid nimetavad Myanmari arenguid kodusõjaks. Pärast sõjaväe eeldust on tapetud vähemalt 3857 inimest, kuna loeb sõltumatu poliitvangide abiühing.

Myanmari püsiv kriis on suur väljakutse ja näitab, et riik kannatab jätkuvalt vägivalla ja ebastabiilsuse all. Vaba ja õiglase valiku lootus peab jälle pettuma, samal ajal kui sõjavägi laiendab veelgi oma võimu ja kontrolli. Rahvusvaheline üldsus ja eriti USA on mures Myanmari arengu pärast ja on sõjaväe valitsust korduvalt kritiseerinud. Jääb üle vaadata, kuidas olukord areneb ja kas riik on lõpuks teel demokraatia ja rahu poole.