Coburg arutleb: AfD küsitlus enesemääramisseaduse kohta tekitab segadust

Coburg arutleb: AfD küsitlus enesemääramisseaduse kohta tekitab segadust

Eelmisel nädalal tekitas Coburgis segadust AfD linnavolikogu liikme Michael Gebhardti palve. Ta küsis hiljuti kehtima hakanud enesemääramise seaduse kohta. 2025. aasta aprilli lõpuks oli Coburgi perekonnaseisuamet saanud juba 42 kehtivat registreeringut ja 35 deklaratsiooni, nt. np-coburg.de. Gebhardt saatis juba mais linnavalitsusele ametliku pöördumise, milles tõi konkreetselt esile ajakulu, mida uus seadus töötajatele kaasa toob.

Soo registreerimise seadus, tuntud ka kui SBGG, jõustus 1. novembril 2024. See muudab trans-, intersooliste ja mittebinaarsete inimeste soo ja eesnime muutmise lihtsamaks. Need muudatused on nüüd võimalikud lihtsa deklaratsiooniga perekonnaseisuametile, ilma et oleks vaja kohtuotsust või ekspertiisi. Need uuendused, mis on juba reaalsuseks enam kui 16 riigis, on oluline samm soolise enesemääramise suunas, kuna bmfsfj.de selgitab.

Sotsiaalsed mõjud ja tehniline arutelu

Aktiivselt arutatakse seaduse sotsiaalset mõju. Kui mõned kiidavad eelnõud kui "põhiseaduslikku põhiprojekti", soovitavad teised olla ettevaatlikud. Nele Allenberg Saksamaa Inimõiguste Instituudist toetab vahi all olevate isikute vanusepiirangute ja nõusolekunõuete ülevaatamist. Asjad, mis on eriti olulised alla 14-aastaste puhul, mille puhul saab avalduse esitada ainult seaduslik esindaja, nagu on sätestatud Bundestag.

Seaduse kriitikud väljendavad muret, et andmete edastamine erinevatele ametiasutustele ei tekita mitte ainult andmekaitseprobleeme, vaid kätkeb endas ka väärkasutuse ohtu. Lisaks nõuavad seaduse toetajad teatud regulatsioonide kaotamist, mis võiksid soodustada trans- ja intersooliste inimeste diskrimineerimist. Richard Köhler Transgender Europe'ist rõhutab, et see eelnõu on märkimisväärne samm suurema küpsuse ja enesemääramise suunas.

Tulevikuväljavaated ja hinnang

Seadusandja plaanib määrusi hinnata viie aasta pärast. See hindamine peab tooma päevavalgele mõned olulised küsimused, eelkõige seoses seaduse praktilisuse ja mõjuga alaealistele taotlejatele. Aastas oodatakse hinnanguliselt 4000 soolise registreerimise taotlust, esialgsed registreerimisnumbrid jäävad vahemikku 6000–15 000.

Enesemääramise seaduse kehtestamine on juba palju protsesse käima lükanud. Kuigi mõned nõuavad edusamme, on endiselt palju küsimusi ja väljakutseid, millele nii poliitikud kui ühiskond peavad vastama.