Öistest lendudest tulenevad terviseriskid: Freising alustab paneeldiskussiooni!

Öistest lendudest tulenevad terviseriskid: Freising alustab paneeldiskussiooni!

Esmaspäeval, 24. novembril toimub Freisingis kodanikeühenduse oluline paneeldiskussioon, mis käsitleb Müncheni lennujaama ümbritsevaid terviseriske. Alates 20.00. Lindenkelleris keskendutakse ülipeene tolmu ja öiste lendude põhjustatud saaste teemale. Arutlevad eksperdid osariigi parlamendiliikmed Benno Zierer Vabade Valijatest, Johannes Becher Rohelistest ja SPD linnavolinik Peter Warlimont. Seal võiks olla ka riigiminister Florian Herrmann CSU-st, isegi kui tema osalemine pole veel kinnitatud. Kodanikuühendus asutati üheksa aastat tagasi kohaliku lennujaama laiendamise vastase algatuse tulemusena ning on sellest ajast peale töötanud intensiivselt müra ja saasteainete vähendamise nimel piirkonnas.

Praeguste teadete kohaselt kasutab Müncheni lennujaam iga päev maandumiseks, taksoks ja õhkutõusmiseks kuni pool miljonit liitrit petrooleumi. See tekitab märkimisväärses koguses väga mürgiseid õhusaasteaineid, mis saastavad oluliselt õhku, mida me kohapeal hingame. Kodanikuühenduse jaoks on 2001. aastast kehtinud öölendude eeskirjad arutluse all, kuna neid peetakse aegunud ja vajavad kiiret läbivaatamist. Selgeks saab poliitilise kohustuse puudumine terviseriskide vähendamisel, kuigi need on teaduslike dokumentidega hästi dokumenteeritud. Umweltbundesamt tõstab esile õhusaasteainete põhjustatud terviseriske ja juhib tähelepanu sellele, et ülipeened osakesed võivad tungida läbi kopsukoe, põhjustades tõsiseid terviseprobleeme.

Piirkonnas kõrge ülipeene tolmu tase

Bayreuthi ülikooli poolt Baieri keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud praegused mõõtmised näitavad, et lennujaama lähedal on ülipeent tolmu murettekitavalt kõrgel tasemel. Hallbergmoosis registreeriti 7800 osakest cm³ kohta ja Freisingis isegi 8400. Need väärtused on võrreldavad teiste suurte linnadega, nagu Augsburg (7400) ja Regensburg (8300). Lennujaam ise kritiseerib aga kodanikeühenduse aruandes toodud mõõtmistulemusi ja väidab, et praegu puuduvad ülipeente osakeste tervise hindamiseks EL ega WHO poolt kehtestatud piirväärtused. teatab BR.

Lennujaam rõhutab ka, et kodanikeühenduse mõõteriistad sobivad väidetavalt ainult siseruumides kasutamiseks ning vastav BUND Nature Conservationi mõõtjaam ei vasta föderaalse immissioonikontrolli seaduse nõuetele. Samas toetab lennujaam mõõtmisi mobiilse õhukvaliteedi mõõtejaamaga ning annab andmeid lennuliikluse kohta kõikjal piirkonnas. Mujal Saksamaal, näiteks Frankfurdi ja Berliini lennujaamades, teostavad välisasutused aeg-ajalt sarnaseid mõõtmisi.

Vaja on poliitilisi meetmeid

Vaatamata kriitilistele häältele teeb Müncheni lennujaam jõupingutusi ülipeene tolmu heitkoguste vähendamiseks. Juba praegu võetakse kasutusele erinevaid meetmeid, näiteks vähendatakse abiturbiinide kasutamist ja kasutatakse taastuvkütuseid. Hoogu saavad ka algatused, mis tuginevad metsajäätmetest ja olmejäätmetest toodetud säästvale lennukikütusele.

Fookuses on elanike tervis ning kodanikeühendus kutsub tungivalt üles võtma poliitilisi meetmeid elanike ja töötajate riskide oluliseks minimeerimiseks. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel on Saksamaa õhukvaliteet üldiselt paranenud, kuid praegused ELi õhusaasteainete piir- ja sihtväärtused ei ole terviseriskide täielikuks vältimiseks piisavad. Seetõttu ei lasu vastutus mitte ainult lennujaama käitajatel, vaid ka poliitikutel, kes peavad propageerima tõhusaid ja tulevikku suunatud lahendusi.