Tuumapärand: Gundremmingen jääb hoidladebati jälile!

Tuumapärand: Gundremmingen jääb hoidladebati jälile!

Ulmi ja Neu-Ulmi ümbruses on asjad keemas. Pärast seda, kui esmaspäeval, 3. novembril 2025 otsustati ametlikult, et tegevuse lõpetanud Gundremmingeni tuumajaama väga mürgiseid jäätmeid sinna ei ladustata, jätkub sobiva lõpphoidla otsimine põnevaks. Elektrijaama jahutustornid on juba õhku lastud, kuid radioaktiivsed jäätmed jäävad reaktoriplatsile 153 ratta kujul. Selline olukord tekitab palju küsimusi, eriti elanike ja otsustajate jaoks.

Reinhold Thiel Ulmi arstide algatusest väljendas muret tuumajäätmete ladustamisega seotud ohutus- ja terviseriskide pärast piirkonnas. "Praegu pole maa-aluse hoidla õigeaegset ja realistlikku perspektiivi näha," sõnas ta. Eriti huvitav on see, et väikesel alal Neu-Ulmi linnaosas on geoloogilised tingimused ilmselt paremad kui mujal, mis muudab asukoha valiku veelgi keerulisemaks.

Lõpliku ladustamise väljakutsed

Tuumajäätmete lõppladustamine on keeruline küsimus, mida peetakse Saksamaal riiklikuks asjaks. Kõrge radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad peamiselt tuumareaktorites, tuleb esmalt ladustada lagunemismahutites, enne kui need saab viia lõpphoidlasse. Ohutu lõpphoidla peaks valmima 2030. aastaks, kuid tegelikkus on teistsugune. Saksamaal ei ole praegu aktiivset kõrgradioaktiivsete jäätmete lõpphoidlat, kuna Morslebeni hoidla on suletud alates 1998. aastast ja Konradi kaevandus on alles ehitusjärgus. See teave viitab lõpphoidlate põhjalikule ülevaatele, milles mainitakse ka globaalseid väljakutseid ja lahendusi, eelkõige EL-i nõudeid riiklikele kõrvaldamisprogrammidele kõigi tuumaenergiat kasutavate riikide jaoks. Igat liiki tuumajäätmete kõrvaldamise rahalised kulud ulatuvad ligikaudu 28 miljardi euroni. Mis on tõeline väljakutse!

Kuidas asjad jätkuvad? Piirkonna teiste võimalike asukohtade ülevaatusprotsess jätkub. Rahvusvahelises kontekstis on näiteks Soomes Onkalo süvageoloogiline hoidla, mida on katsetatud alates 2024. aasta septembrist ja Rootsis anti hiljuti ehitusload Forsmarki tuumajaama lõpphoidlale. Need arengud annavad lootust, et ka Saksamaa leiab õigel ajal lahendused.

Pilk tulevikku

Tuumajäätmete küsimus on jätkuvalt fookuses. Eelkõige Ulmi ja Neu-Ulmi piirkonnad peavad väljakutsetega silmitsi seisma ja elanikkonda aktiivselt diskursusesse kaasama. Kas geoloogilistest eelistest lähtuvalt on võimalik valida turvalisust pakkuv asukoht? Jääb põnevaks! Igal juhul tuleb Reinhold Thieli-suguste ekspertide muret tõsiselt võtta, sest kõrge riskiga tuumajäätmetega tegelemisel on kaalul kõigi tervis.