Nürnberg fookuses: Malek ja Crowe paljastavad tumeda ajaloo!

Nürnberg fookuses: Malek ja Crowe paljastavad tumeda ajaloo!

Tulevases kinomaailmas on palju elevust ajaloolise draama “Nürnberg” ümber, milles teevad kaasa andekad näitlejad Rami Malek ja Russell Crowe. Kuidas Frangimaal aruannete kohaselt heidab film valgust Nürnbergi protsessile, olulisele peatükile Saksamaa ajaloos, mis on endiselt maailma mures. 2025. aasta novembriks kavandatud USA kinolinastus langeb täpselt kohtuprotsesside 80. aastapäevale.

Nürnbergi protsess, mis algas 20. novembril 1945, oli pöördeline hetk, mil kohtu ette astusid 21 juhtivat natsi. Kohtualuste hulgas olid asjakohased nimed nagu Rudolf Heß, Hermann Göring ja Joachim von Ribbentrop. See esimene kohtuprotsess oli osa kolmeteistkümnest kohtuprotsessist, mis kujundas Teise maailmasõja ajal ja pärast seda kohtupraktika ja õigusemõistmise põhjapanevat ajalugu.

Film ja selle peategelased

Film “Nürnberg” põhineb Jack El-Hai raamatul “Nats ja psühhiaater”. Malek astub USA sõjaväepsühhiaatri Douglas Kelley rolli, kes intervjueeris Göringit kohtuprotsessi ettevalmistuste ajal. Russell Crowe kehastab kurikuulsat Göringit, kes mõisteti 1946. aastal surma, kuid sooritas enne hukkamist enesetapu. Juhtivprokuröri, USA kohtuniku Robert H. Jacksoni rolli võtab enda kanda Michael Shannon. Näitlejatega liituvad ka teised tuntud näod, nagu Andreas Pietschmann ja Colin Hanks.

Filmidest nagu “Zodiac” ja “White House Down” tuntud James Vanderbilti režissöör lisab nõudlikule materjalile erilise hõngu. Vaatajad võivad loota põnevale ja tundlikule süü- ja kriminaalõiguse teemade käsitlusele.

Ajalooline kontekst

Nürnbergi protsess ei olnud mitte ainult juriidiline, vaid ka moraalne ja sotsiaalne vaidlus. Esimest korda astusid riigiametnikud oma kuritegude eest kohtu ette. Keskne eesmärk oli natsiriigi juhtivate esindajate vastutusele võtmine. Kuigi mõned süüdistatavad mõisteti edukalt süüdi, kritiseeriti menetlust ka massiliselt – paljud Nürnbergi põhimõtete pooldajad kaebasid, et paljud süüdlased pääsesid karistuseta. Kohtuprotsessid moodustasid aga olulise aluse rahvusvahelises õiguses ja viisid rahuvastaste kuritegude määratlemiseni kuriteona.

Nende protsesside oluline osa oli Londoni statuut, mis võeti vastu 8. augustil 1945 ja pani aluse Rahvusvahelise Sõjatribunali loomisele. Nürnbergi protsessi kohtuotsused, sealhulgas 12 surmaotsust, 7 vanglakaristust ja 3 õigeksmõistvat otsust, on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu. Nendest menetlustest tekkinud arutelud ja debatid mõjutasid ka ÜRO Kriminaalkohtu kujunemist ning on õiguslike kaalutluste keskmes tänaseni.

Kokkuvõttes annab film “Nürnberg” väärtusliku võimaluse haakuda inimkonna ajaloo ühe süngeima perioodiga. Esmaklassilise näitlejatöö ja ajaloolise tähtsuse kombinatsioon võib muuta selle teose mitte ainult meelelahutuslikuks, vaid ka harivaks. Kas kohalikes kinodes või erinevatel filmifestivalidel – ootame seda filmi põnevusega!