Poliitiline tugevus: Merz võitleb valitsuse moodustamise eest kuni lihavõttepühadeni!

Poliitiline tugevus: Merz võitleb valitsuse moodustamise eest kuni lihavõttepühadeni!

Deutschland - Friedrich Merz on seadnud ambitsioonikad eesmärgid valitsuse moodustamiseks ja kavatseb lihavõttepühade kaupa moodustada uue koalitsiooni. Ainus võimalik enamus võiks olla koostöö SPD -ga, mis näib 2025. aasta föderaalseid valimisi vältimatu. CDU/CSU saavutas 28,6 protsenti häältest, SPD aga 16,4 protsendiga oma ajaloo halvim tulemus. AFD edasiliikumine, millest sai 20,8 protsenti teine ​​tugevaim jõud, on eriti silmatorkav ja on tugevaim partei kõigis Ida -Saksamaa föderaalriikides.

Valitsuse moodustamist käsitlevate kõneluste keeruline segu teeb keeruliseks föderaalse konstitutsioonikohtu eelseisva kohtuotsuse 26. märtsil. Selles kohtuotsuses võiks kaaluda Merzi ja SPD-CO boss Lars Klingbeili koalitsioonikavasid. See puudutab solidaarsuse lisatasu põhiseaduspärasust, mille kuus Bundestagi võistlust põhiseadusega vastuolus olevana, kuna nad väidavad, et "struktuur ida" on juba lõpule viidud. Sellegipoolest pidas föderaalvabariik seda lisatasu ainult teatud maksumaksjate jaoks, mis õhutas veelgi tema kaotamise üle arutelu.

Eelarve eelnõu ja rahalised väljakutsed

Finantspiirkonnas ilmneb tõsine probleem: 2025. aasta eelarve eelnõu on endiselt pooleli. Põhiõiguse artikli 110 punktile 110 oleks see pidanud olema kättesaadav 2024. aasta lõpuks. Eelmine fooride valitsus ei suutnud siiski kokku leppida uues leibkonnas, mis sundis valitsust eelarvesoodete haldamise olukorras.

Merz seisab silmitsi väljakutsega kiirendada vajalikku kokkuhoidu ja sissetulekut. Siiani on eelarveprojektis kavandatud sissetulekut 12,75 miljardit eurot solidaarsuse lisatasu. Föderaalse konstitutsioonikohtu positiivne otsus võib siiski plaane järsult muuta. Kui kohus otsustab hagejate kasuks, võib see tähendada, et Merzi kabinet peab ootama lisakulusid kuni 65 miljardit eurot.

koalitsiooni kõnelused ja poliitilised arengud

Valitsuse kõnelused võivad ka SPD siserahutused halvendada. Täitevkantsler Olaf Scholz on juba teatanud, et ei soovi koalitsiooniläbirääkimistel osaleda. Tagasipöördumine Lars Klingbeili all, kes püüdleb partei esimehe ja esimehe poole, jääb üle vaadata. Vahepeal on tehtud rohelisi ja vasakpoolseid muutusi. Robert Habeck on oma juhtrollist loobunud, vasakpoolsed aga valimiskampaaniasse, keskendudes selgelt sotsiaalsetele probleemidele.

Praegune poliitiline olukord on endiselt pingeline, kuna FDP häälte arv oli taas alla viie protsendi tõkkejooksu, mis pani Christian Lindneri aktiivse poliitika taganemise. Lisaks jättis Sahra Wagenknechti juhitud alliansigrupp Bundestagi 4,972 protsendiga ja uurib postihääletamisega seotud probleemide tõttu juriidilisi samme.

Merzi tulevased sammud ja tema valitsuse mandaadi täitmine on seetõttu rahaliste väljakutsete ja partei sisemise dünaamika varjus. Järgmised nädalad võivad olla üliolulised, kas tal õnnestub moodustada stabiilne valitsus või kas eelseisvad väljakutsed takistavad seda plaani.

Kokkuvõtlikult öeldes derwesten.de , kui praegune areng on < "https://www.deutschlandfunk.de/bundesagskahl-konse-koalitionspungs-100.html"> deutschlandfunk Olukorrast pakub põhjalikku analüüsi.