Bremenist võib saada droonikaitse tugipunkt – Dobrindt plaanib!

Bremenist võib saada droonikaitse tugipunkt – Dobrindt plaanib!

Mõnikord on hämmastav, kui kiiresti võivad uued tehnoloogiad meie elu mõjutada. Eelkõige droonide kasutamine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja nüüdseks on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kuid selle arenguga kaasnevad ka riskid, millest föderaalvalitsus on nüüd teadlik. Siseminister Alexander Dobrindt (CSU) kavatseb selle luua Droonikaitsekeskus Saksamaal et paremini toime tulla koostöövõimetute droonide väljakutsetega.

Selle keskuse eesmärk on selge: liita föderaalvalitsuse, osariikide ja Bundeswehri pädevused, et tagada tõhusam droonikaitse. Praegu lasub vastutus peamiselt osariigi politseil, samas kui föderaalpolitsei vastutab raudteejaamade ja lennujaamade eest. Bundeswehril on lubatud droonide vastu midagi ette võtta vaid erandjuhtudel, mida Dobrindt sooviks muuta. Tema plaanides on ka muudatusi lennundusjulgestusseaduses, mis lubab Bundeswehril Saksamaa õhuruumis droone alla tulistada.

Bremen vestluses

Eriti Bremeni SPD tunneb suurt huvi selle projekti elluviimise vastu ja on pühendunud droonikaitsekeskuse Bremenisse toomisele. Bremeni SPD parlamendirühma esimees Mustafa Güngör toetab Dobrindti algatust ja rõhutab, et Bremenil on droonikaitses vajalik oskusteave. Piirkonna eksperdid, näiteks Harald Rossol b.r.m. IT & Aerospace GmbH ja Martin Nägele Opto Precisionist kinnitavad seda ekspertiisi ja rõhutavad, et Bremeni ettevõtted on droonide tuvastamisel liidrid.

Sellises linnas nagu Bremen, mida iseloomustab rahvastikutihedus, kerkib aga küsimus droonitehnoloogiate katsealade kohta. Võimaliku katsepaigana tuuakse mängu Oldenburg-Hatteni lennuväli, mille suur katseala on 3600 ruutkilomeetrit.

Täiendav vajadus tegutseda

Arvestades droonivaatluste suurenemist, nagu hiljuti Müncheni lennujaamas, näeb föderaalvalitsus vajadust tegutseda. Põhjuseks on ka kaalutlused, et välismaised osalejad, näiteks Venemaa, võivad luureks kasutada droone. Kuigi selgeid tõendeid pole, räägib šokeerivalt suur vahejuhtumite arv palju. Seetõttu plaanib valitsus droonikaitse uusi reegleid arutada järgmisel kabinetinõupidamisel, et õigusraamistikku karmistada.

Praegu lubab Bundeswehri lennundusjulgestusseadus ainult lennukite tõrjumist ja maandumisele sundimist – allatulistamine pole lubatud. Föderaalne justiitsminister Stefanie Hubig on aga avatud võimalikele seadusemuudatustele, mis annaksid ka Bundeswehrile suurema legitiimsuse droonide vastu kasutamiseks. Arutelu selle üle, kuidas föderaal- ja osariikide valitsuste vahelisi kohustusi selgemalt reguleerida, on täies hoos.

Põnev on näha, kuidas plaanid edasi arenevad. Üks on aga kindel: maailmas, kus droonid muutuvad üha enam ohuks, on tõhus kaitsestrateegia hädavajalik. Bremeni areng võib selles osas olla murranguline, kui vastutustundlikel osalejatel õnnestub näidata oma head tehnoloogia- ja ohutuseoskust.