Bremen ja Oldenburg: teel tippülikooliks saamise poole – 28 miljonit eurot on silme ees!
27. juunil 2025 esitasid Bremeni ja Oldenburgi ülikoolid kavatsuste deklaratsiooni tipptaseme edendamiseks.

Bremen ja Oldenburg: teel tippülikooliks saamise poole – 28 miljonit eurot on silme ees!
27. juunil 2025 esitasid Bremeni ja Oldenburgi ülikoolid teadusnõukogule olulise kavatsuste deklaratsiooni. Selle algatuse eesmärk on saada rahalisi vahendeid föderaal- ja osariikide valitsustelt tipptaseme strateegia osana. Taotlus tuleb koostada ja esitada üksikasjalikult 12. novembriks 2025, mis tähendab rektoraatidele intensiivset töömahtu. Taotluse läbimise korral saavad ülikoolid alates 2027. aastast iga-aastast rahastust 15–28 miljonit eurot. Taotluse kohta tehakse otsus 2026. aasta oktoobris, seega istuvad kõik asjaosalised kuumadel sütel.
Tippülikooliks kvalifitseerumiseks peab olema kinnitatud vähemalt kolm tipptaseme klastrit. Bremen ja Oldenburg on siin juba suure sammu astunud: 22. mail 2025 said nad heakskiidu neljale tippklastrile. See hõlmab uuenduslikke uurimisprojekte, mis käsitlevad kuulmisuuringuid, materjali- ja tootmisuuringuid, loomade navigatsiooniuuringuid ja mereuuringuid.
Ülikoolide tugev pühendumus
Asjaosaliste hulgas on rektorid prof Jutta Günther Bremeni ülikoolist ja prof dr Ralph Bruder Oldenburgi ülikoolist, samuti teadusminister Falko Mohrs ja senaator Kathrin Moosdorf. Prof dr Ralph Bruder rõhutab, et ülikoolide koostöö areneb pidevalt ning mõlemad institutsioonid on olnud aastakümneid tihedalt seotud. Ühist tippvõrgustikku toetab ka Alam-Saksimaa, mis tugevdab veelgi piirkondlikku koostööd.
Veel üks samm õiges suunas on “Loodeliidu” asutamine selle aasta alguses. Selle eesmärk on luua ühine teadus- ja ülekandevaldkond ning veelgi laiendada kahe ülikooli sünergiaefekte.
Fookuses uuenduslikud tippklastrid
Alates 1. jaanuarist 2026 rahastatavad tippklastrid on äärmiselt huvitavad projektid. NaviSense'i klaster, mida juhib prof dr Henrik Mouritsen, on pühendunud loomade navigeerimise mehhanismide interdistsiplinaarsele mõistmisele. Muu hulgas uuritakse, kuidas linnud kasutavad oma magnetmeelt, mis võib põhineda kvantefektil. Saadud teadmised ei peaks mitte ainult laiendama teadmisi loomade navigeerimisest, vaid andma ka otsustavaid impulsse looduskaitse ja ökoloogia jaoks. Lisaks võiks sellest uuringust kasu saada bioinspireeritud tehniliste süsteemide, nagu andurid ja autonoomsed seadmed, väljatöötamine, nagu uol.de selgitab.
Teised tippklastrid tegelevad materjali- ja tootmisuuringute, kuulmisuuringute ja mereuuringute teemadega – kõik need valdkonnad, millel on meie kaasaegses maailmas suur tähtsus.
Föderaal- ja osariikide valitsuste algatatud tipptaseme strateegia pakub tippülikoolide toetamiseks aastas 208 miljonit eurot, mis tähendab 60 miljoni euro võrra suuremat kasvu võrreldes eelmise rahastamisetapiga. Aastaks 2027 võib seda toetust saada kuni 15 tippülikooli, nagu selgitab Saksamaa Teadusfond (DFG) (dfg.de).
Üldiselt tõotab see Bremeni ja Oldenburgi ülikoolide koostöö mitte ainult uusi teadustulemusi, vaid ka olulist panust piirkondlikule ja riiklikule teadusmaastikule. Nagu näeme, toimub siin dünaamiline areng. Nii öeldakse mitte ainult teaduses, vaid ka regioonis: Midagi on teoksil!