Naised Bremenis: kaks korda rohkem hooldustööd, kuid vähem raha!

Naised Bremenis: kaks korda rohkem hooldustööd, kuid vähem raha!

8. novembril 2025 tekitas segadust Bremenis asuva Bertelsmanni fondi praegune küsitlus. See on paljastanud põnevaid arusaamu meeste ja naiste tööjaotusest leibkonnas. Üle kahe kolmandiku paarisuhtes elavatest meestest usub, et panustavad majapidamise korraldamisse võrdselt – see on laialt levinud arusaamatus, sest tegelikkus on teistsugune.

Uuring näitab, et naised kulutavad hooldustööle keskmiselt 29 tundi nädalas, mehed aga vaid 20 tundi. Sooline hoolduslõhe Saksamaal on muljetavaldav 43,3 protsenti, mis tähendab, et naised teevad peaaegu kaks korda rohkem hooldustööd kui nende meespartnerid. See lahknevus on eriti murettekitav, sest see ei mõjuta mitte ainult naiste igapäevaelu, vaid ka nende majanduslikku olukorda.

Fookuses töötasu ja osalise tööajaga töö

Vaatamata asjaolule, et Saksamaal töötavad naised rohkem, saavad nad sageli vähem palka. Selle põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et paljud naised töötavad madalamapalgalistes sektorites, nagu tervishoid või sotsiaalteenused. Nagu uuring näitab, teenivad Bremeni naised 17 protsenti vähem kui nende meeskolleegid – see väärtus on üle riigi keskmise. Eriti silmatorkav on see, et üle 75 protsendi Bremenis töötavatest meestest töötab täistööajaga, samas kui naistest teeb seda vähem kui pooled.

Bremenis on osalise tööajaga töötajate osakaal naiste hulgas kõrge – 45,2 protsenti, meeste seas aga vaid 14,2 protsenti. See näitab, et paljudel naistel – eriti üksikvanematel, kellest 90 protsenti on naised – on raskusi täiskohaga töö leidmisel või säilitamisel. Osalise tööajaga töökohtade arvu suurenemine ja naiste minitöökohtade arvu vähenemine on järjekordsed märgid muutuvast töömaailmast, kuid täistööajaga töökohtade arv näitab, et teha on veel palju.

Kasvavad väljakutsed naistele

Lisaks ei saa naised, kes asuvad madalamapalgalistele töökohtadele, sageli piisavat tuge laste eest hoolitsemisel. Neil on sageli väiksemad pensioniõigused, kuna nad maksavad vähem kohustuslikku pensionikindlustust. See suurendab sõltuvust rahaliselt paremini kindlustatud partneritest ja põhjustab pensionilõhede jätkuvat suurenemist. Kuna umbes 65 protsenti Bremerhaveni naistest, kes peavad maksma sotsiaalkindlustusmakseid, vastutavad lapsehoolduse eest, peetakse sotsiaalsete tingimuste osas väljakutset veelgi suuremaks.

Teine aspekt, mis siin rolli mängib, on abikaasade lahkuminek. See maksusüsteem soodustab ebavõrdset sissetulekut ja takistab seetõttu hooldustöö õiglasemat jaotamist. Traditsiooniliste soorollide ümbermõtestamise ja muutmise vajadus muutub üha pakilisemaks, eriti mis puudutab vastutust laste eest ja sugulaste eest hoolitsemist.

Arutelu soo ja sellega seotud ebavõrdsuse üle toetab tugevalt ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), mis tõstab esile keerulisi takistusi, millega naised ja tüdrukud terviseteabele ja -teenustele juurdepääsul kokku puutuvad. Need tõkked võivad avaldada negatiivset mõju tervisele ja sageli kaasa tuua suurema vägivalla ja diskrimineerimise riski.

On ülimalt oluline, et ühiskond ja poliitika tunnistaksid naisi mõjutavat struktuurset ebavõrdsust ja töötaksid aktiivselt selle kõrvaldamise nimel. See on ainus viis tõeliste muutuste saavutamiseks kõigi hüvanguks.