Räige pensionikärpe: kohus kinnitas õnnetuspensioni tõttu kärbe!

Räige pensionikärpe: kohus kinnitas õnnetuspensioni tõttu kärbe!

Praeguses Bremenist pärit juhtumis tekitab segadust kohtuotsus. Pensionär oli esitanud pensionikindlustuse vastu hagi, kuna tema vanaduspensioni vähendati õnnetuspensioni tõttu. Juhtumi otsustas lõpuks Alam-Saksi-Bremeni osariigi sotsiaalkohus, kes leidis, et pensionikindlustuse arvutus on õige. See tekitab küsimusi pensioni kogumise reguleerimise kohta ja toob esile väljakutsed, millega paljud pensionärid sarnastes olukordades kokku puutuvad.

Hageja, endine insener, sai 1970. aastal koolitusel raske õnnetuse, mis tõi kaasa püsivad terviseprobleemid. Vaatamata 30%-lisele puudeastmele omandas ta masinaehituse eriala ja töötas insenerina kuni pensionile jäämiseni aastal 2013. Raske puudega inimeste vanaduspensioni taotledes sai ta loodetud 1762,75 euro asemel tänu õnnetusjuhtumipensioni arvestamisele vaid 1508,40 eurot kuus.

Õnnetusjuhtumipensioni krediteerimine

Mida see konkreetselt tähendab? Vastavalt [Deutsche Rentenversicherungi] sätetele (https://rvrecht.deutsche-rentenversicherung.de/SharedDocs/rvRecht/01_GRA_SGB/06_SGB_VI/pp_0076_100/p_0093/gra_sgb009_p pensionikindlustuse suhe) taotletakse kohustuslikku õnnetusjuhtumikindlustust. See tähendab, et vanaduspensioni vähendatakse, kui samal ajal saadakse õnnetuspensioni. Limiit, mida ei tohi ületada, määratakse õnnetuseelse sissetuleku alusel ja tagab, et kindlustatutel ei oleks pensionipõlves parem olukord kui varem aktiivse töö ajal.

Pensionäri puhul toodi välja SGB VI paragrahvi 93 kohane regulatsioon, mis sätestab, et kohustusliku õnnetusjuhtumikindlustuse pensionid arvestatakse kohustusliku pensionikindlustuse pensionide arvelt, kui neid võetakse samal ajal. Õnnetusjuhtumipensionid määratakse täies ulatuses, seadusjärgset vanaduspensioni vastavalt vähendatakse. Kohus määras, et vanadus- ja õnnetusjuhtumipensioni kogusumma ei tohi ületada varasemat sissetulekut.

Kohtuotsuse signaalmõju

Otsusel on signaalmõju: õnnetuspensioni saajad peaksid sellest kindlasti oma pensioniavalduses teatama. Vastasel juhul on oht ootamatute kärbete või tagasimaksete tegemiseks, nagu on öeldud teises Hesseni osariigi sotsiaalkohtu otsuses, milles öeldakse, et vastamata aruanded võivad kaasa tuua suured tagasimaksed. Hageja sarnased pensionärid näevad end sageli ebasoodsamas olukorras, mis on ka pensionide ja õnnetusjuhtumikindlustuse arutelu keskne punkt. Õiguslik olukord on selge, isegi kui see paljudele õiglane ei tundu.

Pensionär on selles asjas selgust andnud, kuid edasikaebamise võimalus on tal keelatud, sest kohus ei andnud edasikaebust. Jääb üle loota, et seadust võidakse tulevikus pensionäride vajadustele vastavaks kohandada. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tuleks haigeid varakult nõustada.

Need arengud näitavad, kui oluline on end kurssi viia pensioniarvestuse regulatsiooniga, et vältida vanemas eas ebameeldivaid rahalisi üllatusi. Kohalikud nõustamiskeskused peaksid olema olulised kontaktpunktid.