Linnugripi katastroof: põllumees võitleb tuleviku eest Alam-Saksimaal!

Linnugripi katastroof: põllumees võitleb tuleviku eest Alam-Saksimaal!

Linnugripp lööb Alam-Saksimaal täie hooga. Piirkonna talunik Holger Nöhrnberg täheldas oma munakanade ebatavalist käitumist juba oktoobris. Loomaarstid kahtlustasid kohe kardetud haigust, mis viis tema farmis umbes 1000 kana tapmiseni. See on aga vaid osa palju suuremast probleemist: Alam-Saksi liidumaa põllumajandusministeerium teatas, et 5. novembri seisuga oli sel aastal linnugripi tõttu tapetud kokku 763 629 looma. Selline olukord kujutab endast suurt väljakutset mõjutatud põllumajandustootjatele, kes on juba praegu rahalistes raskustes. Nöhrnbergi automaat on oktoobri keskpaigast tühi, sest see ei suuda enam mune müüa. Lootus, et kriis saab peagi läbi, jääb ebakindlaks, seda enam, et tema tarnija asub piiratud alal.

Linnugripp on alates oktoobri keskpaigast levinud kulutulena, eriti Cloppenburgi piirkonnas, kus linnufarmides on registreeritud juba üle 30 haiguspuhangu. Ainuüksi selles piirkonnas on 2257 farmi umbes 12,3 miljoni loomaga, mis seletab suurt vastuvõtlikkust sellistele puhangutele. Võimud on loonud kaitse- ja järelevalvetsoonid, mis hõlmavad lindude sisse- ja väljaveo keeldu. Esmakordselt mõjutatud piirkondades, nagu Stade ja Verden, on jahimeestel isegi lubatud tappa haigeid sookurgesid, et lühendada loomade kannatusi, vaatamata föderaalse looduskaitseseaduse kohastele spetsiaalsetele kaitsemeetmetele.

Põllumajanduse eredad kohad ja väljakutsed

Olukord on Alam-Saksimaa põllumeeste jaoks äärmiselt stressirohke. Nöhrnberg kirjeldab olukorda kui "täielikku katastroofi". Emotsionaalne otsus kanad tappa oli eriti raske taluniku jaoks, kes töötab oma loomadega iga päev. Kuid hirmud ulatuvad loomade kaotusest kaugemale. Ebakindel tarne pärast sulgemise lõpetamist vaevab põllumehi, kuna nad loodavad oma ettevõtte taaskäivitamiseks uutele kanadele.

Lisaks loomatauditõrje koormusele on korduvalt kritiseeritud ka loomataudipoliitikat. Riigi loomakaitseesindaja Julia P Feier-Schlichting sõnab selgelt vabrikukasvatuse vastu ja kutsub üles võtma meetmeid loomade heaolu suuniste parandamiseks. "Viirus võib levida saastunud jalatsite ja varustuse kaudu," hoiatavad eksperdid ja rõhutavad vajadust järjepidevate ohutusmeetmete järele.

Pilk tulevikku

Praegused väljakutsed näitavad selgelt, kui habras on loomakasvatussüsteem. Peaaegu 700 000 looma on juba surnud või tapetud ja olukord on jätkuvalt pingeline. Samal ajal kui võimud jätkavad lahenduste leidmist, on põllumehed sunnitud jääma tuleviku suhtes ettevaatlikuks ja murelikuks. Populatsiooni koondamine ja allesjäänud loomade kaitsmine peab nüüd olema esmatähtis. Loomade heaolu ja ettevõtete olemasolu sõltuvad üksteisest rohkem kui kunagi varem.

Kõigist nendest raskustest hoolimata on siiski lootust paraneda, sest põllumehed on tuntud selle poolest, et neil on ka kriisiajal hea käsi ja nad ei anna alla. Siiski on näha, kas see kriis saab peagi läbi, sest igasugune lahendus on alles algeline ja ebakindlus püsib.