Bremenis kahtlustatakse linnugrippi: hobiomanike kaitsemeetmed jõustuvad

Bremenis kahtlustatakse linnugrippi: hobiomanike kaitsemeetmed jõustuvad

Bremenis on praegu murettekitavad arengud seoses linnugripiga. Jällegi Weseri kuller teatati, et oktoobri lõpus esitati kahe metslinnu proovid laboratoorseks testimiseks. Nende uurimiste tulemused on veel ootel, kuid olukorda jälgitakse tähelepanelikult. Bremenis ei ole praegu kinnitatud linnugripi juhtumeid, kuid pärast 17. oktoobril Stuhri munakanafarmis puhkenud haiguspuhangut kehtestati kaitse- ja järelevalvetsoonid.

Kaitsevööndi raadius on kolm kilomeetrit, järelevalvetsoon aga kümne kilomeetri raadiuses. Need tsoonid puudutavad muuhulgas Huchtingi ja Bremeni lennujaama osi, samas kui Vahr, Horn-Lehe ja Hemelingen ei ole valvetsoonis. Mõlemas tsoonis on kodulindudele kehtestatud ranged pidamisnõuded ning soovitatakse ka väljaspool neid tsooni asuvaid kodulinde hoida siseruumides. Laudanõue, mis kehtib kuni 17. novembrini 2025, puudutab umbes 3000 kodulindu.

Linnugripp H5N1 ja selle tagajärjed

Kuid linnugripp ei levi ainult Bremenis. H5N1 viirus levis varakult ja intensiivselt kogu Saksamaal 2025. aasta sügisel. Olukorra lahendamiseks on edasise leviku tõkestamiseks tulnud tappa juba üle 500 000 kodu- ja metslinnu, teatab rnd.de. Föderaalminister Alois Rainer kutsub üles kogukonda õpetama tugevdatud kaitsemeetmete kohta ja kutsub linnukasvatajaid üles rangelt järgima hügieenieeskirju ja vältima kokkupuudet metslindudega.

Eriti mõjutatud on Mecklenburg-Vorpommerni, Alam-Saksi ja Brandenburgi liidumaa, kus paljud loomad, eriti kured, on viirusesse juba surnud. Näiteks Alam-Saksimaal tuli praakida 20 500 kalkunit ja Mecklenburg-Vorpommernis suurtes munakanadega farmides kokku ligi 150 000 looma. Bremenis on mõjutatud ka umbes 30 kaitsetsoonis viibivat harrastajat, samas kui järelevalvetsoonis kannatab uute eeskirjade all umbes 280 harrastajat.

Näpunäiteid linnukasvatajatele

Kodulindude H5N1-ga nakatumise sümptomid on murettekitavad. Haigetel loomadel on apaatia, söömisest keeldumine, kõrge palavik, kõhulahtisus ja hingamisprobleemid. Linnukasvatajad peaksid oma loomi tähelepanelikult jälgima ja kahtlustatavate juhtumite ilmnemisel teavitama veterinaarametit. Nagu päevauudised rõhutab, et haigeid või surnud metslinde on oluline mitte puudutada ning koerad neist eemale hoida. Ekspertide sõnul on inimestele edasikandumine ebatõenäoline, kuid ettevaatusabinõud tuleks siiski seada esikohale.

Tervishoiuasutused püüavad riske hinnata ja vajadusel rakendada uusi kaitsemeetmeid sõltuvalt laboriuuringute tulemustest. Loodetavasti suudetakse olukord peagi kontrolli alla saada, et kaitsta kriisist mõjutatud linnukasvatajaid ja peatada tõhusalt viiruse levik.