Suche
Mein Konto
Bundeswehr suurendab jõudu: Saksamaa roll NATOs kasvab!
Saksamaa tugevdab oma rolli NATOs suurendatud kaitsekulutuste ja uute strateegiatega aastani 2029. Peamised arengud.
Bundeswehr suurendab jõudu: Saksamaa roll NATOs kasvab!
Bundeswehri maine NATO-s on viimasel ajal märgatavalt paranenud. Selle põhjuseks on Saksamaa suurenenud kaitsekulutused ja vägede ees seisvad suurenenud ülesanded. USA järel on Saksamaal alliansi tähtsuselt teine liige. NATO peasekretär Mark Rutte märkis seda hiljutisel pressikonverentsil, kus ta kiitis eriti Saksa lahingubrigaadi püsivat paigutamist Baltikumi ja piirkonna õhuruumi jälgimist. Ta rõhutas ka Saksamaa toetust NATO jaoks järjest olulisemaks muutuva Läänemere kriitilise infrastruktuuri kaitsmisel. Nagu tagesschau.de teatab, on kaitseminister Boris Pistorius tähelepanu keskpunktis ka "Ukraina kaitsekontaktrühma" juhtimisel Suurbritanniaga.
Aga kuidas seda kõike rahastatakse? Saksamaa plaanib oluliselt suurendada oma kaitse-eelarvet, mis peaks 2029. aastaks tõusma muljetavaldava 152,8 miljardi euroni. Rahastamine on osa föderaalvalitsuse uuest finantsplaneerimisest, mille üle otsustatakse valitsuskabinetis teisipäeval. Nende kulude katteks võetakse aastas vastu uut võlga kuni 126,1 miljardit eurot. Eriti tähelepanuväärne on see, et ka Saksamaa on saavutamas soovitud NATO eesmärki: aastaks 2029 kulutatakse kaitsele 3,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKT), mis on vastupidine varasematele tingimustele, mil Venemaad peeti veel partneriks. Rünnakuga Ukrainale see seisukoht järsult muutus – Venemaad nähakse praegu suurima ohuna.
Pilk numbritele
Täpsemalt peaks Saksamaa lähiaastate kaitse-eelarve välja nägema järgmine:
| aasta | Planeeritud kaitse-eelarva |
|---|---|
| 2025. aasta | 62,4 miljardit eurot |
| 2026. aasta | 82,7 miljardit eurot |
| 2027 | 93,3 miljardit eurot |
| 2028 | 136,5 miljardit eurot |
Lisaks on finantsplaanis ankurdatud iga-aastane abi Ukrainale kuni 2029. aastani 8,5 miljardi euro ulatuses. See näitab Saksamaa rolli Ukraina ühe suurima toetajana ELis. Nagu zdf.de teatab, on ka Bundeswehri erifondi loomine, mis ulatub ligi 500 miljardi euroni, veel üks oluline samm.
Väljakutsed ja puudujäägid
Vaatamata nendele edusammudele on muret ka teatud puudujääkide pärast Saksamaa kaitsepoliitikas. Nende hulka kuuluvad materjalide aeglane hankimine, puudujäägid kaitseprojektide koostöös ja vananenud süsteemid. Ajalooliselt on kaitsepoliitikal olnud sageli teisejärguline staatus, mis on võrreldav arenguabiga. Need puudujäägid on teravas vastuolus kõrgetasemelise tunnustusega, mida Saksamaa saab praegu oma juhtrolli eest NATOs.
Saksamaa endine kaitseminister Ursula von der Leyen on Ukraina suur toetaja ja plaanib EL-i kaitset veelgi laiendada. Sellegipoolest on ühiskonnas pidevalt esile kerkinud arutelud ajateenistuse vajalikkuse üle. Need teemad näitavad, et kõigist edusammudest hoolimata on vaja veel tegutseda.