Saksamaa kustutab 514 000 saastesertifikaati – edusammud kliima heaks!

Saksamaa kustutab 514 000 saastesertifikaati – edusammud kliima heaks!

25. juunil 2025 tekitab Saksamaa kliimakaitse vallas segaduse. Esimest korda tühistatakse Euroopa heitkogustega kauplemise raames palju sertifikaate. Kokku on 514 000 tonni CO2 sertifikaate, mille kustutamise eesmärk on tagada seadusega otsustatud kivisöe järkjärgulise kaotamise positiivsed kliimamõjud. Algatuse käivitajaks on Neurath A ja Frecheni elektrijaamade blokkide sulgemine 2022. aastal, mis võimaldas juba 2023. aastal säästa umbes 890 000 tonni süsinikdioksiidi. Föderaalne keskkonnaministeerium teatas, et kustutamist rakendatakse septembrist aasta lõpuni, vähendades tavalisi Saksamaa oksjonikoguseid.

2038. aastaks valmiv kivisöe järkjärguline kaotamine ei ole mitte ainult Saksamaa jaoks suur samm, vaid ka oluline teema, millel on ka Euroopa mõõtmed. Hamburgi ülikooli CLICCSi tippklastri uuring näitab, et riiklikud kliimakaitsemeetmed ei ole sageli ELi heitkogustega kauplemisega hästi kooskõlas. Teadlased on eriti kriitilised CO2 siselekke võimaluse suhtes, mis võib tähendada, et Saksamaa säästud kompenseeritakse teiste riikide heitkogustega. Kui teised ELi riigid jätkavad söeküttel töötavate elektrijaamade käitamist, võib kivisöe järkjärgulise kaotamise kavandatud mõju väheneda. The Tipptaseme klaster CLICCS juhib tähelepanu ka sellele, et ligikaudu 55% Saksamaa CO2-heitest saaks kompenseerida suurenenud heitkogustega välismaal.

Turu stabiilsusreserv ja selle tähtsus

Turustabiilsuse reserv (MSR) mängib kogu heitkogustega kauplemise süsteemis üliolulist rolli. See reguleerib Euroopa saastekvootidega kauplemise oksjonimahtusid ja selle eesmärk on vältida veesängiefekti – nähtust, mille puhul teised sektorid põhjustavad heitkoguste õiguste vähenemise tõttu suuremaid heitkoguseid – tekkimist. Tõuge ühendada heitkoguste õiguste tühistamine söe järkjärgulise kaotamisega on ainus meede, mis selle väljakutsega otseselt tegeleb. Lähiaastad näitavad, kui oluline on koordineerimine riiklike ja Euroopa kliimakaitsemehhanismide vahel. Nagu uurimus autor Idw võrgus märgib, et söe järkjärgulise kaotamise tõhusus tulevikus võib sõltuda suuresti sellest, kui hästi föderaalvalitsus järgib heitkoguste õigusi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et söe järkjärguline kaotamine on kahtlemata Saksamaa kliimapoliitika oluline ehituskivi. Siiski võib sellel olla soovitud mõju ainult siis, kui see on integreeritud terviklikku üldkontseptsiooni, mis võtab arvesse ka Euroopa raamistikku ja heitkogustega kauplemise turumehhanisme. Teadlane prof Grischa Perino soovitab kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks võtta kasutusele täpsemad meetmed ja luua taastuvenergiasse investeerimisstiimuleid. See ei võimalda mitte ainult jätkusuutlikult parandada elektritootmist Saksamaal, vaid ka vähendada sõltuvust mustast elektrist.

Kodanikel on endiselt valikuvõimalusi tegutsemiseks: nad saavad aktiivselt panustada kliimakaitsesse, tarbides vähem liha, säästes elektrit ja muude meetmetega, mis jäävad heitkogustega kauplemise süsteemist välja. Oluline on nende poliitikate dünaamikal silma peal hoida, eriti kuna MSR võidakse peagi välja lülitada ja samuti on ees ootamas heitkogustega kauplemise kohandused.