Saksamaa relvastub ümber: kas Bundeswehrist on saamas suurriik?

Saksamaa relvastub ümber: kas Bundeswehrist on saamas suurriik?

Saksamaa kaitsepoliitika on murrangulises seisus. 2. novembril 2025 teatas kantsler Friedrich Merz suurtest muudatustest, mille eesmärk on laiendada Bundeswehri Euroopa tugevaimaks tavaarmeeks. "Me anname Bundeswehrile kõik vajalikud rahalised ressursid," ütles Merz pressikonverentsil. Föderaalvalitsus ei kavatse mitte ainult reformida võlapidurit, vaid ka oluliselt suurendada sõjalisi kulutusi.

Selle strateegia keskne element on kaasaegsete relvasüsteemide hankimine. Saksamaa kavatseb soetada 400 Tomahawk Block Vb tiibraketti, mis kokku maksavad umbes 1,15 miljardit eurot. Need tipptasemel tiibraketid on mõeldud jaotamiseks nii maismaal kui ka merel asuvate komponentide vahel. Kaalutakse ka ajutist lahendust Saksa mereväe jaoks, kuni tiibrakett 3SM “Tyrfing” 2030. aastatel kasutusele võetakse. Potentsiaal on märkimisväärne, kuna maksimaalse kasutuse korral võib merel olla 30–50 Tomahawki, mida saaks kasutada klasside F123 ja F124 fregattidel.

Relvastamine ebakindluse ajal

Bundeswehr on aastatega sisu kaotanud. Vastavalt aruannetele alates BR Väed olid pikka aega kulunud. Venemaa väljakutseid silmas pidades kavandab föderaalvalitsus Bundeswehri igakülgset moderniseerimist. Peaaegu 100 suurprojekti on juba heaks kiidetud, sealhulgas kaasaegsed õhutõrjesüsteemid, uued allveelaevad ja peamised lahingutankid uue Leedu brigaadi koosseisus. Kaitseminister Boris Pistorius rääkis Bundeswehri "kvanthüppest".

Majandus- ja kaitseministeeriumi ühise seaduseelnõuga soovitakse tagada tellimuste kiirem väljaandmine, eriti meditsiinitarvete ja kasarmute ehituslepingute vallas. Seaduseelnõu määratleb sellised projektid kui "olulised riiklikud julgeolekuhuvid" ja võimaldab seega teha erandeid Euroopa hankeõigusest. Selle tulemuseks võib olla umbes 8000 tellimuse kiirem töötlemine, eeldusel, et vajalik võimsus on saadaval.

Uuendused ja väljakutsed

Kavandatava ümberrelvastuse raames tunneb Saksamaa huvi ka uute tehnoloogiate vastu. Juba on plaanis 600 Taurus Neo tiibraketti ostmine ligikaudu 2,4 miljardi euro väärtuses ning 75 tiibraketti AGM-158B/B2 JASSM-ER ostmine. Nende sõiduulatus ei ole mitte ainult 1000 kilomeetrit, vaid neil on ka täiustatud salajased omadused. 2025. aasta juunis on plaanis tellida ka üle 500 kilomeetri ulatuva ja F-35A siserelvasse mahutava Joint Strike Missile (JSM) tellimus.

Siiski on probleeme, eriti uute raketisüsteemide lühiajalise tarnimisega. Paljud moderniseeritud süsteemid hakkavad eeldatavasti tööle alles 2030. aastate alguses. See ei valmista muret mitte ainult poliitikakujundajatele, vaid ka tööstusele, mis seisab silmitsi tootmisvõimsuse ja tarnijate usaldusväärsusega.

Plaanid teha koostööd Ühendkuningriigiga kaugmaarelva ühiseks väljatöötamiseks, aga ka huvi 2000-kilomeetrise laskekaugusega maapealse tiibraketti vastu peegeldavad suundumust investeerida rohkem kodumaisesse kaitsevõimesse. Teatavat muret tekitab algatuste puudumine kulutõhusate kauglöögivõimete, näiteks minitiibrakettide või kaugmaa droonide hankimiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Saksamaal toimub palju – nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Jääb üle oodata, kuidas need ambitsioonikad plaanid tegelikkuses ellu viiakse.