Saksamaa jätab kliimasotsiaalplaani tähtajast mööda – ohus on 5,3 miljardit!
Saksamaal on möödas kliimasotsiaalplaanide tähtaeg, mis võib kaasa tuua miljardeid kahjusid EL-i fondilt.

Saksamaa jätab kliimasotsiaalplaani tähtajast mööda – ohus on 5,3 miljardit!
Riiklike kliimasotsiaalplaanide Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg lõppes 30. juunil 2025 – tähtaeg, millest Saksamaa kinni ei pidanud. Selle tulemusena võib Saksamaa ELi uuest kliimasotsiaalfondist saada kuni 5,31 miljardit eurot kahju, teatab [fr.de](https://www.fr.de/politik/merz-verpasst-klimasocialplan- Frist-deutschland-koennten-hohe-kosten-entlassen-zr-93808618.html). Föderaalse keskkonnaministeeriumi pressiesindaja selgitas, et rahastamisettepanekute kallal alles töötatakse, samas kui must-punane föderaalvalitsus ei ole veel esitanud konkreetseid meetmeid kodanike toetamiseks.
Sellel möödalastud tähtajal võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Kriitikud nagu roheliste partei juht Felix Banaszak hoiatasid oluliste tagajärgede eest kantsler Friedrich Merzile ja rahandusminister Lars Klingbeilile saadetud kirjas. ELi kliimamuutuste sotsiaalfond, mis on osa tulevasest ELi heitkogustega kauplemise süsteemist ETS II, hakkab kehtima 2027. aastal ja on mõeldud CO₂ hinnakujundusest tingitud sotsiaalsete raskuste leevendamiseks. Fondil on potentsiaali anda Saksamaale 7,1 miljardit eurot eeldusel, et antakse 1,77 miljardi euro suurune omaosalus – see punkt on siiani ebaselge.
Kliima sotsiaalfond ja selle eesmärgid
Kliima sotsiaalfondi eesmärk on aidata süsinikdioksiidi hinnakujundusest mõjutatud majapidamisi, mis tähendab, et see toetab meetmeid energia- ja liikumisvaesuse vastu võitlemiseks. Europarl.europa.eu rõhutab, et EL kavatseb võtta kasutusele ühised leibkonnateenustele juurdepääsu – energiapuuduse ja liikuvuseta vajalikud määratlused. hädas kõrgete transpordikuludega või piiratud juurdepääsuga taskukohasele transpordile – luua. Erilist tähelepanu pööratakse äärepoolsetele või ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele, nagu saared või mägipiirkonnad.
Fondi vahenditele juurdepääsu saamiseks peavad liikmesriigid välja töötama riiklikud sotsiaalse kliimakavad. Need plaanid peavad põhinema üleriigilistel konsultatsioonidel ja sisaldama kõiki kavandatud meetmeid madala sissetulekuga majapidamiste, transpordikasutajate ja mikroettevõtete toetamiseks. Climate.ec.europa.eu selgitab, et sotsiaalse kliimaplaani eesmärk on anda asjakohaseid vastuseid kliimamuutuste väljakutsetele investeeringute kaudu energiatõhususse, hoonete renoveerimisse ja vähese heitega hoonete liikuvuse toetamisse.
Rakendamise väljakutse
Praegune föderaalvalitsus seisab silmitsi suure väljakutsega. Praeguste plaanide kohaselt oleks 2026. aastaks saadaval esialgne summa 320 miljonit eurot, millele järgneb järgmistel aastatel ligikaudu 800 miljonit eurot aastas. 18 keskkonna-, kliima- ja sotsiaalühendust on juba esitanud ettepanekud transpordi- ja ehitussektori kiireks ümberkorraldamiseks, mis hõlmavad investeeringuid soojuspumpadesse, e-mobiilsuse laiendamist ja üleriigilist sotsiaalpiletit.
Eelkõige on oluline aeg: vana foorivalitsus oli juba välja kuulutanud “kliimaraha”, kuid seda rakendati ebapiisavalt. Kliima sotsiaalfond on suur samm sotsiaalse ja ökoloogilise õigluse suunas, kuid nüüd tuleb välja töötada elujõulised plaanid, et mõista õiglase ja sotsiaalselt vastuvõetava ülemineku eeliseid.