Droonihüsteeria: üle 1000 kahtlase lennu Saksamaa kohal!

Droonihüsteeria: üle 1000 kahtlase lennu Saksamaa kohal!

Küsimus, mis praegu Saksamaal paljusid inimesi vaevab, on järgmine: kes juhib meie peade kohal olevaid droone? 2025. aastal on registreeritud juba üle 1000 kahtlase droonilennu Deutschlandfunk teatatud. Need arvud põhinevad Föderaalse Kriminaalpolitsei Ameti (BKA) äsja koostatud olukorraraportil, mis näitab murettekitavat tendentsi. BKA president Holger Münch tõi välja, et kõige sagedasemad ülelennud toimusid sõjaliste objektide, lennujaamade, kaitseettevõtete ja sadamarajatiste kohal. Nende lendude taust jääb suures osas ebaselgeks, kuna piloote on sageli raske tuvastada.

Detsembri keskpaigaks oli ilmnenud selge tendents: Münchi kirjelduse kohaselt „äärmiselt ohtlikku olukorda“ süvendas veelgi Bundeswehri kaasamine praeguste julgeolekukaalutluste hulka. Paljudel juhtudel näivad droonilennud olevat riigi kontrolli all olevad operatsioonid, mille eesmärk on tekitada ebakindlust või hankida teavet. Samas ei saa BKA praegu kindlalt kinnitada, kas need tegevused on pärit Vene näitlejatest, väljendab Münch oma avaldustes.

Föderaalvalitsuse plaanid droonikaitseks

Selle taustal kavandab föderaalvalitsus kõikehõlmavaid meetmeid, et suurendada turvalisust droonivaatluste vastu, näiteks päevauudised teatatud. Plaanis on täiendada föderaalpolitsei eriüksusi droonikaitseüksusega ja rajada droonikaitsekeskus. Uue föderaalpolitsei seaduse eelnõus nähakse ette ka föderaalpolitsei volitused droonidega tegelemisel.

Selliste meetmete vajalikkust peegeldab ka tõsiasi, et kehtiv föderaalne politseiseadus on nüüdseks üle 30 aasta vana. Uute eeskirjade eesmärk on nüüd selgelt määratleda föderaalpolitsei volitused droonikaitse valdkonnas. Teatud asjaoludel on föderaalpolitseil lubatud droone alla tulistada, kui muudest meetmetest ohu ärahoidmiseks ei piisa.

Koostöö föderaal- ja osariikide valitsuste vahel

Politsei ja sõjaväe droonikaitse soovitav tihe integreerimine võib osutuda ülioluliseks, eriti hiljutiste vahejuhtumite valguses. Föderaal- ja osariikide valitsused soovivad teha koostööd lahenduste leidmiseks, et parandada turvalisust tundlikes kohtades, nagu lennujaamad ja raudteejaamad. Föderaalpolitsei ja Bundeswehr pakuvad oma tuge, eriti kui kahtlustatakse droonivaatlusi.

Läbimõeldud plaanist aga ei piisa, kui oht on sama reaalne kui praegu. Föderaalvalitsus peab kiiresti tegutsema, et anda kodanikele tagasi turvatunne ja usaldus. Ajal, mil ohud muutuvad mitmekesisemaks ja keerukamaks, on oluline olla õigesti positsioneeritud nii ennetavalt kui ka reageerivalt.

Jääb näha, kuidas olukord areneb, kuni uued meetmed jõustuvad. Arutelu õhuruumi julgeoleku üle Saksamaa kohal jääb kindlasti probleemiks veel pikaks ajaks, mitte ainult praeguste droonilendude, vaid ka nende ohtude tõhusa tõrjumise võime tõttu.