Kliimamuutus: rohkem kui kuumus! Õpilased kannatavad ärevuse all

Kliimamuutus: rohkem kui kuumus! Õpilased kannatavad ärevuse all

Kliimamuutused on tänapäeva maailmas teema, mis sulle ilmselt võõras ei tundu. Hiljuti avaldatud artikkel autorilt Hamburg.de näitab, et globaalne soojenemine ei koorma mitte ainult loodust, vaid ka meie tervist. Kliimamuutuste tõttu kannatab eelkõige vaimne tervis. Seda näitavad ka Hamburgi rakenduskõrgkooli (HAW) küsitluse murettekitavad tulemused, mille kohaselt kannatavad kliimaga seotud hirmu all peaaegu pooled tudengid.

Kliimamuutused põhjustavad intensiivsemaid kuumalaineid ja sagedasemaid ekstreemsademeid, mis mitte ainult ei muuda ilma, vaid mõjutavad otseselt ka meie psüühikat. Need äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu üleujutused ja põuad, põhjustavad paljudele inimestele tohutut psühholoogilist stressi. Uuring “Kliimamuutused ja üliõpilaste tervis” (KLIM MENT) näitab, et paljude ülikoolide pingelist igapäevaelu muudab hullemaks ka pidev vastasseis kliimamuutuste tagajärgedega.

Äärmustest põhjustatud psühholoogiline stress

Aga mis meid tegelikult häirib? Valju PMC Kliimamuutused võivad põhjustada vaimuhaiguste, nagu depressioon ja ärevushäired, sagenemist. Tekkivad uued sündroomid, nagu kliimaärevus või solastalgia. Solastalgia kirjeldab leinatunnet kaotatud elamispinna pärast ja puudutab eriti neid inimesi, kes kogevad muutusi oma tuttavas ümbruses. Otsene tagajärg on emotsionaalsed reaktsioonid, nagu abitus, mille vallandab pidev loodusõnnetuste oht.

Mõjud on sageli drastilised. Näiteks kuumalained ei põhjusta mitte ainult füüsilisi terviseriske, vaid võivad isegi suurendada kalduvust vägivallale ja enesetappude määra. Paljud kogevad traumajärgse stressihäire (PTSD) sümptomeid pärast äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu orkaan Katrina. Survet vaimsele tervisele suurendavad veelgi prognoositud majanduskriisid, toidupuudus ja migratsioon, mis nende muutustega sageli kaasnevad.

Ressursid tulevikuks

Kuidas selle vastu võidelda? Eksperdid soovitavad tugevdada psühhiaatrilise abi ennetavaid meetmeid. Föderaalne Keskkonnaagentuur juhib tähelepanu sellele, et psühholoogilised tagajärjed ei mõjuta kõiki inimesi võrdselt. Seetõttu on oluline välja selgitada riskirühmad ja luua sobivad pakkumised. Samuti tuleb laiendada psühhiaatrilist koolitust ja täiendõpet, et hõlmata teadmisi kliimamuutuste ja selle tagajärgede kohta tervisele.

Teine samm õiges suunas võiks olla keskendumine kliimasõbralikele meetmetele psühhiaatrilises abis. Näiteks Saksamaa Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Selts (DGPPN) on võtnud endale kohustuse tagada kliimaneutraalsus aastaks 2030 ja kutsub üles kohanema kliimamuutuste väljakutsetega.

23. juunil 2025 esitletakse HAW uuringu tulemusi veebiürituse raames kell 10.00-12.00. Registreerimine on juba võimalik. Alates 1. juulist 2025 avaldatakse teemal “Science made in Hamburg” üksikasjalik artikkel HAW uuringust.

Hoidke neil teemadel silm peal, sest kliimamuutus pole mitte ainult keskkonnaprobleem, vaid ka kogu ühiskonna terviseprobleem – ja me kõik oleme kutsutud selle nimel pingutama!