Euroopa ristteel: üksi Venemaa ja Hiina vastu?

Euroopa ristteel: üksi Venemaa ja Hiina vastu?

Saksamaal ja eriti siin Kölnis on julgeolekuküsimus taas arutelu keskmes. Julgeolek, mida NATO on taganud üle seitsme aastakümne, pannakse üha enam proovile. Geopoliitiline olukord on dramaatiliselt muutunud autokraatiate – nagu Venemaa, Hiina ja isegi USA – kokkupõrkega. Selle arengu taustal saab selgeks, et Euroopa võib olla sunnitud tulevikus tugevdama oma iseseisvat kaitsevõimet, et kaitsta end võimalike ohtude eest. Sel hetkel Osthessen-News teatab, et... algatatakse keskne diskursus.

Viimased aastad, eriti Donald Trumpi presidendiaeg, on näidanud, et Ameerika toetust Euroopale ei saa enam võtta iseenesestmõistetavana. See oletus osutus vääraks hinnanguks; USA näib olevat vähem valmis Euroopa julgeoleku eest seisma. Seega pole üllatav, et Euroopa tulevast rolli maailmas arutati viimasel NATO tippkohtumisel Haagis juunis 2025. Kohtumine ei olnud midagi vähemat kui suurim julgeolekupoliitiline murrang pärast külma sõja lõppu, kus taheti tugevdada ka NATO kaitsevõimet (Föderaalvalitsus teatab, et ...).

Isiklik vastutus ja väljakutsed

Eraldi brigaadikindral Rainer Meyer peab 24. juulil Bronnzellis ettekande, mis käsitleb just neid teemasid. Ta kutsub eurooplasi üles potentsiaalselt vastutust võtma, et vältida Venemaa, Hiina, Iraani ja teiste läänevastaste osalejate võimaliku vastuliidu varju. Nagu NATO ümber käiv arutelu näitab, ei ole Euroopa riigid enam suurriigid, vaid pigem regionaalsete huvidega keskvõimud. On küsitav, kas naasmine ühise Euroopa julgeolekuarhitektuuri juurde saab reaalsuseks (De Gruyter Brill teatab, et…).

Julgeolekulünkade kaotamiseks võib osutuda vajalikuks tugevdada Euroopa sõjalist koostööd. Eelkõige Saksamaad peetakse NATO potentsiaalseks selgrooks Euroopas. Küll aga on selge, et Bundeswehri ja sõjalisi võimeid tuleb oluliselt tõsta, et täita Ameerika kohaloleku kaotamisest tekkinud lünki üha keerulisemaks muutuvas julgeolekuolukorras. Eesmärk oleks kuni 460 000 sõdurit tegev- ja reservüksustes. See on kooskõlas NATO kahe protsendi eesmärgiga, mille Saksamaa soovib täita 2024. aastaks (Föderaalvalitsus teatab, et...).

Muutuste tee

Nagu NATO tippkohtumisel juba selgeks sai, on kaitsetööstuse tugevdamise ja sõjalise võimekuse laiendamise osas selge tegutsemisvajadus. Kaitsekulutuste suurendamine 3,5 protsendini SKTst 2035. aastaks näitab samuti, et föderaalvalitsus on valmis tugevdama oma julgeolekuarhitektuuri vastupidavust. Märkimisväärne samm segastel aegadel.

Üldiselt muutub arutelu Euroopa julgeoleku üle regionaalsete geopoliitiliste tingimuste tõttu järjest dünaamilisemaks. Väljakutse seisneb selles, et kõik kaasatud riigid peavad kooskõlastama oma huvid ja võimed, et mitte eksida rahvusvahelises võimumängus. Saab näha, kuidas areneb Euroopa julgeolekuarhitektuur ja kas on võimalik kõndida nööril enesekehtestamise ja transatlantilise koostöö vahel.

Seega võite oodata erru läinud brigaadikindral Rainer Meyeri eelseisvat üritust Jägerhausis Bronnzellis. Seal arutatud küsimused puudutavad meid kõiki ja on Euroopa julgeoleku tuleviku seisukohalt kesksed.