25 aastat BIONi: verstapost psühholoogiauuringutes Giessenis!

25 aastat BIONi: verstapost psühholoogiauuringutes Giessenis!

8. novembril 2025 tähistati Gießenis väga erilist sündmust: Justus Liebigi ülikooli (JLU) Benderi neurokuvamise instituut (BION) tähistas oma muljetavaldavat 25. aastapäeva. Arvukad külalised tulid pidulikul taustal kokku, et austada instituudi erakordset ajalugu ja olulisi edusamme.

Pidustused juhtis Freiburgi Psühholoogia ja Psühhohügieeni Piirialade Instituudi juhataja dr Jürgen Kornmeier. V. (IGPP), avatud. Ta meenutas, et BIONi ajalugu algas painutatud lusikaga. See veider eelmäng ulatub tagasi prof Hans Benderile, kes uuris kuulsat “Uri Gelleri efekti” 1974. aastal, kui lavakunstnik väitis, et suudab lusikat mõjutada vaid oma mõtteid painutades. Anekdoot, mis pani aluse palju sügavamale uurimistööle.

Olulised sammud ja verstapostid

Prof Dieter Vaitl tõi välja idee ehitada JLU ülikoolilinnakusse spetsiaalne hoone, kus saaks magnetresonantstomograafia (MRI) abil läbi viia psühholoogilisi uuringuid. BIONi ehitamine, mis võttis aega vähem kui kaks aastat, vähendas kulusid algselt 4,6 miljonilt Saksa margalt meeldivalt 3,6 miljonile Saksa margale. See tegi BIONist mitte ainult esimese instituudi Euroopas, mis kasutas MRI-aparaati psühholoogilistel eesmärkidel, vaid ka JLU lipulaevaks, mis on avatud kõigile osakondadele.

BIONi 3 Tesla skanner, mida sageli nimetatakse "JLU südameks", võimaldab teadlastel saada sügavama ülevaate psühholoogilistest protsessidest. Professorid Andrea Hermann ja Peter Kirsch kasutasid võimalust tutvustada oma uurimust, mis käsitleb muu hulgas seksi ja hirmu teemasid. Kirsch analüüsis mitmeid instituudi uuringuid ja andis põnevaid teadmisi BIONi telgitagustest.

Pilk tulevikku

Veel üks pidustuste tipphetk oli prof Ben de Haasi meelelahutuslik BION-viktoriin, mis julgustas külalisi arvama. Muusikalise saate eest hoolitses prof Gebhard Sammer, kes vaimustas kohalviibijaid skannerimüra ja muusika loomingulise seguga. BIONi direktor prof Rudolf Stark lõpetas pidustused optimistliku väljavaatega instituudi edasisele arengule.

Huvitav aspekt, mida selles kontekstis ei tohiks mainimata jätta, on Wilfred Bioni mõju psühholoogilistele uuringutele. 1897. aastal Indias sündinud ja 8. novembril 1979 surnud Bion oli kujundav psühhoanalüütik, kelle töö rühmapsühholoogia ja psühhoanalüüsi alal on oluline ka tänapäeval. Tema kontseptsioonid mõtlemise kohta, nagu alfa- ja beetaelemendid ning "sulgumise" kontseptsioon, näitavad, kui olulised on emotsionaalsed kogemused mõtete arengus. See kajastub ka BIONi praktikas, kus selliseid psühholoogilisi teooriaid aktiivselt uuritakse. Lisateavet Bioni kohta leiate veebisaidilt Wikipedia.

Uhke tagasivaade 25-aastasele murrangulisele uurimistööle ja paljutõotavale tulevikule jääb BION Saksamaa ja kaugemalgi psühholoogilise maastiku oluliseks osaks. See tähistamine ei olnud mitte ainult võimalus austada saavutatut, vaid ka vaadata inspireerivalt tulevikku.