Föderaalne sotsiaalkohus: emapension jääb alles, hoolimata vaidlustest palgapunktide üle!

Föderaalne sotsiaalkohus: emapension jääb alles, hoolimata vaidlustest palgapunktide üle!

Hiljuti tekitas föderaalse sotsiaalkohtu otsus arutelusid emade pensionide ja laste kasvatamise perioodide sissetulekupunktide arvestamise üle. Sündmuse keskmes oli töötav ema, kes viis oma sissetuleku laste kasvatamise ajal sissemakse määramise piirini 96 600 eurot. Kohus otsustas, et pensionikindlustus võib piirata laste kasvatamise palgapunktid maksimumpiiriga. [Rentenbescheid24](https://rentenbescheid24.de/grundsatzjudg-income-darf-an-muetterrente-anrechnung- Werden/) teatab, et hageja viitas oma argumendis mitmele põhiõigusele, sealhulgas perekonna kaitsele ja omandiõigusele.

Hageja tundis end ebasoodsas olukorras, kuna teda koheldi ilmselt ebaõiglaselt võrreldes olemasolevate pensionäridega, kes said sageli kõrgemaid lisatasusid. Kohtu otsus aga lükkas need mured ümber ja tegi selgeks, et nii sissemaksete kui ka hüvitiste palgapunktide ülempiir on põhiseadusega kooskõlas. Määrus pole mitte ainult õiguslikult legitiimne, vaid ka objektiivselt põhjendatud. Sissemakseperioodide ja laste kasvatamise teenimispunktide maksimumväärtused peeti lubatavaks, kuna need on kooskõlas SGB VI sätetega.

Pilk numbritele

2025. aasta töötasupunktide maksimaalne väärtuspiir on 1,9131 EP, mis toob kaasa igakuise pensioni 78,03 eurot (bruto) maksimaalselt saavutatavate töötasupunktide eest. 16. oktoobril 2019 tehtud kohtuotsus jääb õiguslikult siduvaks ka pärast seda otsust. 1950. aasta märtsis sündinud ja kahe lapse ema hageja ei olnud algselt rahul oma pensioniotsusega, millega määrati standardseks vanaduspensioniks 1065,20 eurot, mis arvestas ka tunnustatud laste kasvatamise perioode.

Palgapunktide piiramise taustaks on see, et seadusandja tahtis siia tõmmata selge joone. Laste kasvatamise perioodide hindamine toimub vastavalt SGB VI jaotisele 70 ja selles nähakse ette sissetulekupunktide ülempiir, et hoida pensioniõigused tasakaalus. Sotsiaalkindlustuse pädevus selgitab, et olemasolevate ja uute pensionäride eristamist peetakse põhiseaduslikust seisukohast õigustatuks.

Ema pension üldiselt

Mis on aga tegelikult emapensioni kontseptsiooni taga? Emapensioni kehtestamine 2014. aastal ja emapensioni II laiendamine 2019. aasta jaanuaris sooviti parandada enne 1992. aastat sündinud laste kasvatusperioodide arvestamist. Deutsche Rentenversicherung juhib tähelepanu sellele, et kuni 2,5 aastat, mis on sündinud lapse2 enne üleskasvatamist1 kuni9 võib arvesse võtta. 2.5 Hüvitispunktid vastavad pensionikontole.

Eriti väärtuslik on emapension kõigile, kes loodavad vanemas eas rahalisele toetusele. Kui lapsi on mitu, pikeneb lapse kasvatamise aeg vastavalt ning ka isadel ja teistel vanematel on õigus sellele määrusele. Poliitiline diskussioon jääb aga põnevaks: emapensioni III plaanid, mida CDU/CSU ja SPD sihivad, on endiselt tähtedes.

Kokkuvõttes on selge, et pensioniõiguste ja eelkõige emapensionide teema tekitab jätkuvalt emotsioone ning arutelu õiglase pensioni tagamise üle muutub edaspidi veelgi teravamaks.