Iraanlased Kasselis: sõda kui lootus või hirm režiimi ees?
Artiklis tuuakse välja Kasseli iraani kogukonna vaated Iraani ja Iisraeli sõjale, nende lootused, hirmud ja vabadusiha.

Iraanlased Kasselis: sõda kui lootus või hirm režiimi ees?
Iraani ja Iisraeli konflikt on tekitanud elevust ka Saksamaal, eriti Iraani kogukonnas. Näiteks Kasselis on rohkem kui 1100 iraanlast, kes samastuvad praeguse arenguga erineval määral. Paljud neist loodavad Iraani režiimimuutust, samas kui mõned kardavad neid seisukohti avalikult propageerida. 81-aastane Iraani eksiil Khaled Mohtadi on mullide režiimi rangete suhtluspiirangute tõttu tõsiselt kaotanud kontakti Iraaniga. Pärast tema saabumist Saksamaale 1985. aastal on olukord tema kodumaal kardinaalselt muutunud ning toiduainete hinna tõus on vaid üks aspekt.
Khaledi tütar Leila Mohtadi, kes töötab migrantide organisatsioonides ja on välismaalaste nõuandekogu liige, võtab Saksamaal iraanlaste mured kokku. "Me elame pidevas hirmus režiimi kättemaksu ees," ütleb ta. Iraani režiim on aastakümneid pidanud sõda Iisraeli vastu, mis on leidnud praeguste rünnakute murettekitava eskalatsiooni. Leila näeb tugevat vabadusiha – eriti Iraani nooremate põlvkondade seas – ja on veendunud, et Islamivabariik ei ela seda sõda üle. Lisaks langeb mure tsiviilohvrite pärast Iisraelis kokku kasvava stabiilsuse sooviga.
Diasporaa reaktsioon
Arvamused Iisraeli rünnakute kohta jagunevad Iraani diasporaas. Mõned, eriti monarhistid, toetavad sõjalist tegevust Iraani režiimi vastu, teised aga, näiteks Iraani doktorant Navid, kes kritiseerib režiimi tugevalt, lükkavad selgelt tsiviilisikute pommirünnakud tagasi. "Iraani rahvas ei taha vabaneda väljastpoolt, nad võitlevad oma rõhujate vastu," rõhutab kurdi naine Neda Paiabandi, kes osaleb aktiivselt organisatsioonis "Woman Life Freedom Unity".
Samal ajal avaldab oma toetust Iisraeli rünnakule ka juut-Saksa-Iisraeli päritolu Vitali Kivš. "Teherani režiimi kukutamine pakub nii Iisraeli kui ka Iraani rahva ühist huvi," ütleb Kivsh, tunnistades, et mõlemad Saksamaa kogukonnad peavad tegema solidaarset koostööd, et konflikti mitte veelgi süvendada. Üliõpilane Naomi Tamir on mures humanitaarsete tagajärgede pärast, kuid usub, et ennetav streik on tema enda turvalisuse tagamiseks vältimatu.
Konflikti pikaajalised perspektiivid
Praeguste arengute analüüs hoiatab, et olukord võib kiiresti halveneda. Iisrael taotleb sõjalis-tehnoloogilist üleolekut, kuid ei saa garanteerida, et annab Iraani sõjalistele objektidele otsustava löögi. Konflikti piirkondliku leviku potentsiaal on suur. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on selgelt öelnud, et see konflikt kestab nii kaua, kui vaja. Samal ajal kannab Iraan suuri kaotusi ja ta kaalub oma sõjastrateegia kohandamist. Iraan võib püüda muuta konflikti piirkonna jaoks veelgi mitmekesisemaks ja valusamaks, sealhulgas blokeerides strateegiliselt olulise Suessi kanali, kuhu veetakse 20% maailma naftast.
Üldiselt tundub, et diplomaatiline lahendus on kaugel. Iraani välisminister on andnud märku, et Iraan lõpetab oma rünnakud, kui Iisrael teeb sama. Kuid praegu pole näha tõelisi diplomaatilisi algatusi, mis võiksid seda konflikti rahustada. USA seevastu jälgib olukorda teatud heatahtlikkusega Iraani sõjalise nõrgenemise suhtes, mis võib pingeid režiimi suhtes veelgi teravdada. Iisraeli juhtkonna lootus, et Iraani rahvas tõuseb mullade režiimi vastu, võib aga pikemas perspektiivis täitumata jääda.