Vanarattad Saksimaal: linnad hävitavad sadu kosmeetilisi defekte!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksimaa linnad kõrvaldavad 2022. aastal sadu vanarauaid jalgrattaid. Keskmes on kulud, levialad ja väljakutsed.

Sächsische Städte entsorgen 2022 Hunderte Schrottfahrräder. Kosten, Hotspots und Herausforderungen im Fokus.
Saksimaa linnad kõrvaldavad 2022. aastal sadu vanarauaid jalgrattaid. Keskmes on kulud, levialad ja väljakutsed.

Vanarattad Saksimaal: linnad hävitavad sadu kosmeetilisi defekte!

Saksimaal on palju kära: üha rohkem linnu peab tegelema pakilise probleemiga – rämpsratastega! Omavalitsused näevad vaeva lihtsate, kuid linnapildis sageli tähelepanuta jäetud rattalaipade kõrvaldamisega. Valju Borkeni ajaleht Ainuüksi 2022. aastal tuli suuremates linnades Leipzigis, Dresdenis ja Chemnitzis utiliseerida kokku 558 jalgratast, mis ilmselgelt omanike poolt maha jäid. Edetabeli tipus on Leipzig: siit eemaldati 499 vanarauaga jalgratast, järgnesid Dresden 37 ja Chemnitz, kust eemaldati vaid 22 jalgratast.

Miks on nii, et paljud kaherattalised sõidavad praegu teedelt eemale? Peamised raudteejaamad Leipzigis ja Chemnitzis ning kaks kaugrongijaama Dresdenis on osutunud nende ebameeldivate pärandite levialadeks. Ainuüksi lamedast rattast aga ei piisa, et jalgratast vanarauaks lugeda, nagu eksperdid rõhutavad. Samuti peab omavalitsustel olema muid olulisi puudusi, et liigitada need jalgrattad liikluseks ohtlikuks. Aga kui ratas liigitatakse vanarauaks, läheb see omavalitsustele kalliks. Näiteks Chemnitzis maksab kinnitamata ratta eemaldamine umbes 75 eurot, ühendatud ratas aga 150 eurot.

Fookuses on kõrvaldamiskulud

Finantsmõju ei tohiks alahinnata. Dresdenis on utiliseerimise kulud umbes 150 eurot jalgratta kohta. Need kulutused avaldavad riigikassale survet, eriti kui arvestada, et 2024. aastal vajab linn tööjõudu mitmete valimiste korraldamiseks. Sellegipoolest ei jäänud enam ruumi vanaraua jalgrataste utiliseerimiseks, mis 2023. aastal kasvas taas oluliselt 180 rattani.

Kuid ka Leipzigis ja Chemnitzis ei hoia inimesed silma peal mitte ainult jalgratastel, vaid ka muudel mittetöötavatel sõidukitel. Leipzigis tuleb igal aastal utiliseerida keskmiselt 100 muud kasutamata sõidukit, näiteks mopeedid või kaubikud. Chemnitz teatas eelmisel aastal 73 sellisest sõidukist ning statistika näitab, et surve omavalitsustele utiliseerimiskohustuste osas on viimastel aastatel suurenenud, muu hulgas seetõttu, et avalikel tänavatel registreerimata autodega seotud menetluste arv kasvab jätkuvalt – ainuüksi Dresdenis on neid 669.

Mida kodanikud peaksid teadma

Berliinis vastutavad avalikel tänavatel mahajäetud jalgrataste utiliseerimise eest Berliner Stadtreinigungsbetriebe (BSR) või teised lepingulised ettevõtted. Selles riigis kehtivad selged eeskirjad jäätmekäitluse kohta. Hoonestamata eramaal tegelevad probleemiga keskkonnaametid, hoonestatud maal aga linnaosa elamuinspektsioonid. See näitab, et probleem on teravalt aktuaalne mitte ainult Saksimaal, vaid ka teistes piirkondades.

Kodanikud, kes puutuvad kokku soovimatute jalgratastega oma tänavatel või väljakutel, saavad neist teada anda kas telefoni teel, kirjalikult või elektrooniliselt. See aruanne nõuab teatud üksikasju, nagu asukoht, aeg ja hoiuse tüüp. Kui teate vastutavat isikut, peaksite lisama ka tema andmed. Parim osa? Registreerimine on kodanikele tasuta, kuid süüdlasele võib selle leidmisel tekkida kulusid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üks on kindel: vanaraua jalgrataste utiliseerimine on paljudele omavalitsustele kulukas ja väljakutseid pakkuv ülesanne, mis vajab meisterdamist – ja rattabuum tõenäoliselt niipea ei peatu. Seda küsimust silmas pidades tuleks välja töötada ka asjakohased meetmed, et tulla toime kasutamata jalgrataste arvu suurenemisega.