Karben plaanib rekordinvesteeringuid: 2025. aastaks 8,8 miljonit eurot!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Karben investeerib 2025. aastal taristuprojektidesse 8,8 miljonit eurot, kuid hoiatab rahaliste kitsaskohtade eest.

Karben investiert 8,8 Millionen Euro in Infrastrukturprojekte 2025, warnt jedoch vor finanziellen Engpässen.
Karben investeerib 2025. aastal taristuprojektidesse 8,8 miljonit eurot, kuid hoiatab rahaliste kitsaskohtade eest.

Karben plaanib rekordinvesteeringuid: 2025. aastaks 8,8 miljonit eurot!

Karbeni linn on seadnud endale 2025. aastaks suured eesmärgid ning plaanib taristuprojektideks kokku panna märkimisväärse 8,8 miljoni euro suuruse eelarve. Linnapea Guido Rahn rõhutab, et linna finantsseis on soliidne, kuid hoiatab samas lõplike reservide eest, mis 31. detsembriks 2024 ulatuvad 51,4 miljoni euroni. Nendele tervetele numbritele vaatamata on oluline raha mõistlikult kasutada, sest 2026. aasta oodatavad tulud lubavad juba praegu 7,15 miljoni euro suurust eelarveülejääki.

Kuidas aga näeb välja investeeringute detailplaneering? Pilk kavandatavatele meetmetele näitab, et linn soovib palju investeerida infrastruktuuri. Groß-Karbeni läbisõidutee uuendamiseks on ette nähtud 2 miljonit eurot. Lisaks on nimekirjas 3,2 miljonit eurot Groß-Karbeni ja uue “Brunnenquartier” arendusala vahelise rohekoridori jaoks. Veel 660 000 eurot läheb uute hoonestusalade arendamiseks. Samuti ootavad linna tuletõrjed rahastust 440 000 euro väärtuses, samas kui tõketeta bussipeatuste rajamiseks on ette nähtud 405 000 eurot. Eriti olulised on investeeringud väikelaste hooldusse, milleks on planeeritud 485 000 eurot, sh Rendelis asuva päevakeskuse “Himmelsstöter” uusehituseks.

Finantseerimine ja kulud

Vaadates finantsolukorda, avanevad keerulised väljakutsed, kuna lastehoiukulud ületavad tulusid 12,2 miljoni euro võrra. Praegu on linnapäevakodudes 912 kohast 736 hõivatud ning kuna linn peab Wetterau linnaosale ja Hesseni liidumaale maksma ligi poole oma tuludest, seisavad silmitsi täiendavate rahaliste tõketega: rajooni- ja koolimaks tõuseb 2026. aastal 2,2 miljoni euro võrra 22,7 miljoni euroni. Karbenil on veel 217 miljonit eurot.

Lisaks saab linn föderaalsest erifondist erakorralist abi 612 000 eurot. Taristuinvesteeringuteks võib vald järgmise kaheteistkümne aasta jooksul oodata ligikaudu 800 000 eurot aastas. Linnapea Rahn annab mõista, et nad saavad omavalitsustes liiga vähe toetust ja kavandatavad meetmed peavad vastama pidevatele rahalistele väljakutsetele.

Üleriigilised algatused infrastruktuuri edendamiseks

Osana üleriigilistest jõupingutustest omavalitsuste infrastruktuuri parandamiseks võttis liidukabinet vastu riigi ja kohaliku infrastruktuuri rahastamise seaduse eelnõu, mis hõlmab koolide, lasteaedade, transporditeede ja muude oluliste objektide renoveerimiseks ja laiendamiseks kokku 100 miljardit eurot. Selle seaduse eesmärk on võimaldada omavalitsustel ja osariikidel investeerida kiiresti ja konkreetselt soovitud objektidesse. Nagu Föderaalvalitsus Teatavasti pööratakse erilist tähelepanu rahaliselt nõrgatele omavalitsustele.

Samas on eelnõu kontekstis hiljuti vastu võetud põhiseaduse muudatusega, mis võimaldab investeeringute rahastamiseks uue struktuurse võlaga 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist. See võib olla ka Karbenile võimalus hankida uut raha hädasti vajalike infrastruktuuriprojektide jaoks.

Kuigi Karbeni linn peab nüüd oma plaane ellu viima, jääb üle oodata, kuidas vajalikud rahalised vahendid mõjutavad tema ambitsioonikate projektide tegelikku elluviimist. Linnaosas on ees põnev aeg, mil tuleb langetada otsuseid, et tagada elanike elukvaliteet ja samas mitte kaotada silmist rahalist haaret.