Merzi plaanid pikemateks tööpäevadeks: sakslaste enamus vastu!

Merzi plaanid pikemateks tööpäevadeks: sakslaste enamus vastu!

Saksamaal tekitab arutelu pikema tööaja üle palju poleemikat. Kantsler Friedrich Merz teatas plaanist kaotada klassikaline kaheksatunnine tööpäev ja kehtestada selle asemel maksimaalne nädalane tööaeg. Merkuri sõnul lükkab suurem osa elanikkonnast aga selle reformi tagasi. Kui ettevõtted ja ühendused toetavad lähenemist, siis ametiühingud ja töötajad on skeptilised.

Ettepanek tuleb ajal, mil 2024. aastal madalseisus olnud Saksamaa majandus nõuab rohkem paindlikkust ja tootlikkust. Merz rõhutab, et majanduslike väljakutsete ületamiseks on vaja "rohkem vabadust, rohkem stiimuleid pühendumiseks". Samuti kutsutakse üles riigipüha kaotama, et luua lisatööpäev. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et rahvusvahelises võrdluses on Saksamaal keskmine nädalane tööaeg, välja arvatud osalise tööajaga töötamine, 40,2 tundi, mis on [Deutschlandfunki] andmetel pisut kõrgem kui EL-i keskmine 37,1 tundi (https://www.deutschlandfunk.de/arbeitszeit-debatte-merz-100.html).

Elanikkonna reaktsioonid

Uuringud näitavad selget pilti: umbes 73 protsenti töötajatest on piiramatu igapäevase tööaja idee vastu. Sellegipoolest oleks 33 protsenti osalise tööajaga töötajatest nõus töötundide arvu suurendama, kui selle eest oleks varuks lisatasu. Ja 45 protsenti täistööajaga töötajatest võiksid maksuvabade lisatasude eest ette kujutada ka ületunnitöö tegemist. See lisab arutelule kaalu.

Hans Böckleri sihtasutus hoiatab aga, et pikematele tööpäevadele üleminek ei too kaasa mitte ainult terviseriske, vaid võib suurendada ka survet peredele. Mure töötajate vaimse tervise pärast ei ole alusetu. Vaimuhaigused on viimasel kümnendil sagenenud peaaegu 50 protsenti ja paljud ettevõtted näevad vaeva, et pakkuda sobivaid stressijuhtimismeetmeid. MediSinni andmetel pakub vastavaid programme vaid umbes 40 protsenti ettevõtetest.

Tööohutuse roll

Tööohutuse ja töötervishoiu seadus mängib selles arutelus olulist rolli, keskendudes töötajate ohutusele ja tervisele. Vaid umbes 50 protsenti ettevõtetest viib läbi psühholoogilise riskianalüüsi, kuigi see on igakülgse tööohutuse tagamiseks hädavajalik. Eksperdid hoiatavad ebapiisavate meetmete tagajärgede eest: tööõnnetused ja terviseprobleemid ei põhjusta mitte ainult töölt puudumisi, vaid ka suuri kulutusi ettevõtetele.

Üks on kindel: diskussioon tööaja ja töötajate tervise üle jääb meile ka edaspidi muret tundma. Jääb küsimus, kuidas ühitada vajalikke kohandusi ja töötajate kaitset, ilma et see kahjustaks igapäevatöös “head aega”.