Opositsioon süüdistab Hesseni valitsust uurimiste blokeerimises!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Wiesbadenis kritiseeris opositsioon Hesseni osariigi valitsust parlamendi küsimustele ebaadekvaatse vastamise eest.

Opposition kritisiert in Wiesbaden die hessische Landesregierung wegen unzureichender Beantwortung parlamentarischer Anfragen.
Wiesbadenis kritiseeris opositsioon Hesseni osariigi valitsust parlamendi küsimustele ebaadekvaatse vastamise eest.

Opositsioon süüdistab Hesseni valitsust uurimiste blokeerimises!

Hesseni osariigi parlamendis keevad asjad: opositsioon süüdistab osariigi valitsust üliolulise teabe andmise kohustuse täitmata jätmises. Kriitika tuleneb sügavast murest parlamendi õiguste eiramise ja küsimuste käsitlemise pärast. Roheliste erakonna saadik Jürgen Frömmrich annab eksimatult mõista, et must-punane koalitsioon ei suuda õigeaegselt ja pädevalt vajalikku infot edastada. ffh.de andmetel esitati 2024. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta jaanuarini kokku 708 päringut, kuid ainult 2019. aasta jaanuarini – 7% neist. vastas õigeaegselt. See läheb liiga kaugele Frömmrichi jaoks, kes nõuab selgeid muudatusi, et tugevdada parlamendi kontrolli valitsuse üle.

Eelkõige näeb AfD vajadust tegutseda ja rõhutab, et paljudel juhtudel jäävad küsimused lihtsalt vastuseta. AfD parlamendisaadik Christian Rohde rõhutab, et sageli olid vastused vaid möödarääkivad või mõttetud. FDP saadik Oliver Stirböck ühineb kriitikaga ja räägib parlamendiliikmete küsimuste esitamise õiguse erosioonist. Siseminister Roman Poseck (CDU) reageeris kaitsvalt ja viitas parematele reageerimisnumbritele, kuid ei avaldanud talle muljet ka poliitiliste vastaste kriitiline suhtumine ning rõhutas, et juriidilised hinnangud ei ole osariigi valitsuse ülesanne.

Parlamentaarsed kontrollivahendid lühidalt

Valitsuse kesksed küsimused pole olulised ainult Hessenis. Valitsuse kontrolli ja parlamendi küsimustele vastamise küsimust võetakse tõsiselt ka föderaalsel tasandil. Liidupäev on kehtestanud mitmeid vahendeid, et edendada parlamendiliikmete ja valitsuse vahelist dialoogi. Nende hulka kuuluvad muuhulgas väikesed ja suured päringud, kirjalikud küsimused, infotunnid, samuti praegused lahtiolekuajad ja valitsuse küsitlused, nagu leiate veebisaidilt bundestag.de.

Eriti väikesed taotlused, mille peab esitama vähemalt 5% saadikuid või fraktsioon, tagavad jooksvatele probleemidele kiire reageerimise. Suurte küsimuste puhul on aga kavas plenaardebatt, kus sageli käsitletakse ulatuslikumaid teemasid. See näitab, kuidas parlamendiliikmed nõuavad valitsuselt teavet ja aitavad seeläbi kaasa valitsemise läbipaistvusele.

Õiguste kahtluse alla seadmise tähtsus demokraatiale

Küsimuste esitamise õigus pole mitte ainult parlamenditöö formaalne osa, vaid ka valitsuse kontrollimise ja läbipaistvuse tagamise oluline alus. Vastavalt [bpb.de] artiklile (https://www.bpb.de/shop/zeitschriften/apuz/parlamentarismus-2024/551992/parlamentarische-fragerechte/) kohustab see valitsust vastama asjakohast teavet sisaldavatele päringutele. Isegi kui küsimuste esitamise õigusel on piirid, ei tasu avalikkuse survet alahinnata. Gesheftis on kirjas, et parlament tegutseb ka avalikkuse survel ja seda saab vastutusele võtta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Hessenis käimasolev debatt teabekohustuste täitmise üle käivitab olulise diskursuse demokraatia vastupidavuse ja parlamentaarsete kontrollimehhanismide rolli üle. Kodanikel on õigus teada, kuidas nende esindajad otsuseid langetavad ja kuidas neid otsuseid ellu viiakse.