Wiesbadenis tulistati kortermaja ees – naine jääb vigastamata!

Wiesbadenis tulistati kortermaja ees – naine jääb vigastamata!

Ööl vastu pühapäeva, 29. juunit 2025 toimus Wiesbadenis kortermaja ees häiriv tulistamine. Tundmatu meeskurjategija avas mitu korda tule elaniku suunas, kes oli sel hetkel välisust avamas. Ta jäi õnneks vigastamata. Juhtum leidis aset Hollerbornstrasse tänaval kella 1.45 paiku. Pärast tulevahetust põgenes mees valges universaalis, samal ajal kui politsei alustas kohest uurimist, mis seni on ebaõnnestunud. Kriminaalpolitsei on uurimise üle võtnud ja palub avalikkuse toetust. Teavet saab edastada telefonil (0611) 345-0, kuna Süddeutsche Zeitung.

Samuti on saadaval kurjategija kirjeldus: ta on umbes 1,75 meetri pikkune, tugeva kehaehitusega ja kõhuga ning kandis musta palsamit ja sobivat tumedat riietust. Juhtum pole mitte ainult šokeerinud lähinaabrust, vaid tõstatab ka suuremaid küsimusi piirkonna turvalisuse kohta. Kuigi vägivallakuriteod moodustavad Saksamaal vähem kui nelja protsendi kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, näitab statistika, et neil on suur mõju kodanike turvatundele.

Praegused negatiivsed arengud

Wiesbadenit pole see juhtum mõjutanud ainult viimastel päevadel. 28. juunil toimus Linnamaratonil tüli, kus tundmatud mehed ründasid kaht turvameest. 28-aastane töötaja sai peksa, kolleegil rebenes T-särk. Kurjategijad kirjeldasid end sarnaselt tulistajaga, kellest üks oli lihaselise lõunamaise välimuse ja lühikeste mustade lokkis juustega.

Ja see pole veel kõik: 27. juunil teatas Wiesbadeni juuksurisalong sissemurdmisest. Kurjategijad tungisid varahommikul salongi, kuid ei suutnud kuritegu lõpule viia ning põgenesid hinnanguliselt 500 euro suuruse varalise kahjuga. Ka siin palub politsei infot, mida saab anda samal telefoninumbril.

Tagasivaade vägivaldsele kuritegevusele

Need tõsised juhtumid on osa murettekitavast arengust. Statista andmetel on teatatud vägivallakuritegudest Saksamaal viimasel ajal kasvanud. 2024. aastal registreeriti ligikaudu 217 000 vägivallategu, mis on suurim arv alates 2007. aastast. Sellised tegurid nagu majanduslik ebakindlus ja sotsiaalne stress võivad seda suurendada. Hirmutav on ka see, et 2023. aastal registreeriti ligi 2740 päästetöötajate vastu suunatud vägivallategu – see arv on viimaste aastate kogemuste põhjal äärmiselt murettekitav.

Neid arenguid silmas pidades tekib küsimus, kuidas saavad ühiskond ja riigi institutsioonid neile reageerida, et tugevdada kodanike turvatunnet. Erinevates kohtades sagenevad vägivaldsed kokkupõrked ei tohiks viia vägivallaga harjumiseni. On viimane aeg tagada selgus ja stabiilsus, enne kui olukord veelgi teravneb.