Kärnteni talv: Kasseli onniomanik üllatas 20 cm lumega!

Kärnteni talv: Kasseli onniomanik üllatas 20 cm lumega!

13. juulil 2025 teatas Kärnteni Hannoverhaus, et ootamatult saabunud talv kesksuvel on maastikku muutnud. Kasselist pärit onniperemees Niklas Meibert on matkajate populaarse sihtkoha üle võtnud viimase pooleteise aastaga. 20 sentimeetrit värsket lund muljetavaldaval 2565 meetri kõrgusel koges ta üllatust, mis järgnes järsule ilmamuutusele. Kui juunis olid vanad lumeväljad sulanud, siis ootamatu lumesadu üllatas kõiki.

Rahulikud ilmad algasid rohke vihmaga aprillis ja mais, millele järgnesid päikeselised hilissuvised päevad. Kuid nüüd seisavad onni ees seisakutest tingitud ilmastikuolud. Näiteks ei saanud uus töötaja köisraudteed üles tõsta, mistõttu tuli tegevust ajutiselt piirata. Lisaks võib tormine ilm koos tugeva lumesajuga muuta niigi keerulised matkaolud veelgi keerulisemaks. Kui mõned külalised pidasid jätkuvat lumesadu põnevaks, siis teised pidid oma broneeringud lühikese etteteatamisega tühistama.

Alpide piirkonnas kapriisne ilm

Viimase aja ilmastikunähtused on aga murettekitava trendi kontekstis: lume hulk Alpides on vähenenud alates 1980. aastatest. taz.de andmetel on lumesadu viimase 100 aasta jooksul sadanud umbes kolmandiku võrra. Kõrgem temperatuur tähendab, et sademeid esineb sagedamini vihmana, mis tähendab, et lume sügavus langeb drastiliselt, eriti alla 2000 meetri.

Ajakirjas “International Journal of Climatology” avaldatud põhjalik uuring näitab, et alates 1980. aastast on uute lumesadude hulk oluliselt vähenenud. Koos temperatuuri tõusuga umbes 1 kraadi Celsiuse järgi Alpides on selge, et lumehooaeg muutub järjest lühemaks.

Mõju keskkonnale ja talispordile

Sellel suundumusel on talispordipiirkondade jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Teadlased on leidnud, et Alpides on lumikate keskmiselt 36 päeva võrra lühem, mis avaldab dramaatilist mõju suusa- ja matkapiirkondadele nagu Ankogeli suusapiirkond. Sadade mõõtejaamade analüüsitud andmed näitavad kogu lumikatte vähenemist 5,6 protsenti kümnendi kohta. Research and Knowledge’i andmetel on sellised tulemused viimase kuue sajandi jooksul pretsedenditud ning avaldavad negatiivset mõju ka selliste jõgede veevarudele nagu Doonau, Rein ja Rhône.

Lumi ei toimi mitte ainult veereservuaarina, vaid kaitseb ka pinnast ja liustikke liigse aurustumise eest. Uuringud näitavad jätkuvalt, et lumesaju vähenemine võib mõjutada nii põllumajandust kui ka naabruses asuvaid tihedalt asustatud piirkondi, mistõttu on kohanemisstrateegiate vajadus hädavajalik.

Nagu näitab Niklas Meibert Hannoverhausist, tuleb ilmastiku kapriisidega leppida, et onn oleks suvekuudel kuni septembrini populaarne matkade alguspunkt. Sest tulevik on ebakindel. Kes teab, millal Alpid taas valgeks talveimedemaaks muutuvad? Esilekerkivad keskkonnaprobleemid nõuavad vastutajatelt kiireid ja sihipäraseid lahendusi.