Piiskop Bonny: 15 aastat võitlust väärkohtlemise vastu – tagasivaade julgusele ja pettumusele
Antwerpeni piiskop monsinjöör Johan Bonny on austatud sünodaalse protsessi ja väärkohtlemise vastu võitlemise eest.

Piiskop Bonny: 15 aastat võitlust väärkohtlemise vastu – tagasivaade julgusele ja pettumusele
Antwerpeni piiskop Johan Bonny on viimastel aastatel andnud märkimisväärse panuse katoliku kiriku seksuaalse kuritarvitamise probleemi lahendamisesse. 10. juulil 1955 Oostendes sündinud monsinjoor on kogu oma kirikliku karjääri jooksul näidanud üles erakordset pühendumust selle raske probleemi lahendamisele. Bonny on vanim viiest lapsest, kes kasvasid üles taluperes. Pärast teoloogiaõpinguid Brügges ja Roomas pühitseti ta 1980. aastal preestriks ning ta võttis enda peale mitmeid kohustusi nii tähelepaneliku õpetaja kui ka pühendunud pastorina.
2009. aasta jaanuaris asus Bonny ametisse Antwerpeni piiskopina ja on sellest ajast alates aktiivselt edendanud kirikus integreerivat ja isikukeskset eetikat. Ta pooldab tugevamat sidet kiriku ja kaasaegse ühiskonna vahel, mis väljendub näiteks tema üleskutses aktsepteerida homoseksuaalseid suhteid. Juba 2014. aastal kutsus ta kirikut üles selliseid suhteid tunnustama, mille eest pälvis ta 2015. aastal Flaami LGBT organisatsiooni çavaria auhinna.
Väärkohtlemise kriisiga tegelemine
Seksuaalse väärkohtlemise uurimiskomisjoni juhina oli Bonny Belgias kuritarvitamise juhtumite uurimisel keskne tegelane üle 15 aasta. Viimastes aruannetes räägitakse Flandrias kannatada saanud 1400 inimesest, kuid enamik neist juhtumitest on juba aegunud. Bonny on pettunud ebaadekvaatsete meetmete pärast, mida on võtnud tema eelkäijad, kes pole minevikus sageli suutnud astuda konkreetseid harivaid ja ennetavaid samme, et taastada usaldus kiriku vastu. Ta rõhutab, kui oluline on kuulda kannatanute häält ja pakkuda neile olulist abi, sealhulgas psühholoogilist ja rahalist tuge.
Pärast seda, kui Bonny astus 2024. aasta juulis kuritarvitamise voliniku ametikohalt tagasi tervise ja emotsionaalse stressi ning tema töö toetamise puudumise tõttu, vaatab ta tagasi intensiivsele, ehkki väljakutseterohkele ajale. "Tahtsin kuritarvitamise probleemi lahendamisega intensiivselt töötada, kuid saadud vastused valmistasid pettumust," ütles ta hiljuti. Ta soovib jätkata regulaarseid arutelusid kannatanutega ja kavatseb tugevdada oma toetust oma piiskopkonnas.
Pilk tulevikku
Peaaegu 70-aastasena kavatseb Bonny jätkata ohvrite vajaduste eest seismist ja juhtida kogudust paremale teele. Ta kohtub septembris paavst Franciscusega, et arutada sellega leppimise koormat. Kõnelused võivad olla üliolulised kiriku edasisele teekonnale ja inimeste usu taastamisele institutsiooni.
Kiriku ees seisvaid väljakutseid ei saa alahinnata. Väärkohtlemise juhtumitega tegelemine ei ole lihtsalt ülesanne, vaid Bonny jaoks on see küsimus katoliku kiriku usaldusväärsuses. Tema väsimatut pühendumust kannatanute eest seista võib pidada suunanäitajaks tulevastele aegadele.
Haiguste, emotsionaalse stressi ja ajalooga tegelemise küsimused on paljude vaimulike jaoks väga tundlikud. Sellega leppimine on koorem, mida kannavad paljud preestrid ja piiskopid, ning Bonny on väsimatult aidanud Christiani selle protsessi ühe juhtfiguurina. Kuid aeg väärkohtlemise ajaloo tagajärgede ümber libiseb teie sõrmede vahelt nagu liiv, kui midagi ette ei võeta.
Lähikuud näitavad, kuidas läbipaistvuse ja töötlemise poole tehtud jõupingutused arenevad ning millist vilja need kannavad. Jääb üle loota, et tehakse vajalikke edusamme ja et Bonny on oma missioonil kiriku reformimisel hea käsi.
Katedraali raadio teatab, et pärast arvukaid tegevusi erinevates kirikuametites ja piiskopiks nimetamist on Johan Bonny Belgia kiriku reformiprotsesside asendamatu osa. Tema tausta ja karjääri kohta saate lisateavet siin. Aruannetes on palju juttu ka tema rollist väärkohtlemise probleemiga tegelemisel saidil katholisch.de lugeda.