Chrupalla ja AfD: protestige parempoolse valimiskampaania vastu Dürenis!

Chrupalla ja AfD: protestige parempoolse valimiskampaania vastu Dürenis!

Reedel, 5. septembril 2025 on asjad Dürenis segased, sest Tino Chrupalla, Klaus Esser ja dr Christian Wirth AfD-st kutsusid inimesi Burgau lossi valimiskampaania üritusele. See mitte ainult ei põhjustanud poliitilisi laineid, vaid vallandas ka arvukalt proteste. Chrupalla ümber asuv seltskond on olnud föderaalse põhiseaduse kaitse ameti vaateväljas juba pikemat aega, mis muudab sündmuse tausta eriti plahvatuslikuks. Demokraatlik meeskond teatab sellest Chrupalla väljendab etnilis-natsionalistlikke vaateid, mis mõjutavad eelkõige Aafrika kultuure.

Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Klaus Esseri isik, keda kahtlustatakse oma CV võltsimises. Teda süüdistatakse ka sidemetes antisemiitlike töötajatega. Lisaks on dr Christian Wirth tuntud oma ebainimlike avalduste poolest, millega ta propageeris koroonapandeemia ajal meetmeid, millel oli tugev negatiivne mõju migrantidele, kes olid sunnitud riigist lahkuma. Artiklis rõhutatakse seda AfD parempoolsete loosungite tõkestamiseks kutsutakse osa võtma protestidest.

Paremäärmuslus ja põhiseaduse kaitse

AfD on positsioneerinud end poliitilisel maastikul parempoolse opositsioonina, mis on juba pälvinud selle liigituse arvatava paremäärmusliku juhtumi hulka. Tagesschau järgi Föderaalne põhiseaduse kaitse amet (BfV) on AfD klassifitseerinud "kindlasti paremäärmuslikuks". See otsus põhineb siseraportil ja viitab sotsiaalpoliitilisele arusaamale kuulumisest, mis ei sobi kokku demokraatlike põhiväärtustega.

Viimastel aastatel on AfD mitu korda püüdnud end selle liigituse vastu kaitsta. Viimati esitas erakond põhiseadusliku kaebuse föderaalsele konstitutsioonikohtule pärast seda, kui kolm aastat kestnud menetlused jäid asjatuks. Teatatakse, et AfD kaitseb end Münsteri kõrgema halduskohtu otsuste eest, mis kinnitasid liigitamist arvatavaks paremäärmuslikuks juhtumiks ega lubanud edasi kaevata.

Valimiskampaania ja protestid

AfD positsioneeris end 23. veebruaril 2025 toimunud föderaalvalimistel suurima opositsioonierakonnana, saades 20,8 protsenti häältest. See mängib praeguses poliitilises kliimas üliolulist rolli. Vaatamata juriidilistele ja avalikele vaidlustele näib erakond üles näidanud kõrget vastupidavust. Saksimaal, Tüüringis ja Saksi-Anhaltis suutis see osariikide valimistel edu saavutada, hoolimata sellest, et see klassifitseeriti paremäärmuslasteks.

Eelseisev sündmus Dürenis ei ole mitte ainult kampaania tipphetk, vaid ka oluline hetk demokraatia ja Kölni elanike avaliku teadvuse jaoks. Eks ole näha, kui palju inimesi hakkab proteste toetama, et võtta seisukoht AfD parempoolsete väljaütlemiste ja hoiakute vastu. Arutelu võimaliku erakonnakeelu üle võiks nendest arengutest saada uut hoogu.