Surmaga lõppenud noarünnak Hagenis: elukaaslane vahi all!

Surmaga lõppenud noarünnak Hagenis: elukaaslane vahi all!

18. juunil leidis Hagenis aset traagiline juhtum, mis vapustas kohalikku kogukonda. Süüria kodanikust 31-aastane naine sai Märkischer Ringil elukaaslase korteris surmaga lõppenud noarünnaku ohvriks. Meedia andmetel pandi kuritegu toime kella 22.50 paiku. nende kahe ägeda tüli ajal. Vaatamata kohesele elustamismeetmetele suri naine veidi aega hiljem haiglas. Tema elukaaslane, 37-aastane Süüria kodanik, vahistati sündmuskohal ja teda hoitakse pärast kohtuniku ette toomist vahi all. Hageni prokuratuur on taotlenud vahistamismäärust kahtlustatuna tapmises, samas kui mõrvarühm on algatanud uurimise. Kuriteo täpsemaid asjaolusid pole veel avaldatud.

Süüria kogukonna olukorda Saksamaal ja eriti sellistes linnades nagu Hagen ei tohiks alahinnata. 2011. aasta märtsis alanud ja 2024. aasta 8. detsembrini kestnud kodusõda Süürias on sundinud paljusid süürlasi oma kodudest põgenema. Teateid rahumeelsete protestide jõhkrast mahasurumisest ja inimõiguste süstemaatilisest rikkumisest on tänaseni. Human Rights Watch nimetas 2011. aasta aruandes Süüria julgeolekujõudude vägivaldseid repressioone "inimsusevastaseks kuriteoks" ning ÜRO inimõiguste nõukogu moodustas uurimiskomisjoni. See uuris konflikti ajal toime pandud arvukaid kuritegusid, sealhulgas süstemaatilist piinamist.

Süüria konflikti kontekst

Süüria kodusõda on avaldanud suurt mõju mitte ainult riigile endale, vaid ka Euroopa poliitikale. Konflikt kasvas kiiresti üle mitterahvusvaheliseks relvakonfliktiks, mida menetletakse rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel. Sõjakurjategijate ja inimsusevastaste kuritegude eest vastutusele võtmine on sellest ajast peale muutunud Euroopa kohtupraktikas oluliseks küsimuseks. Saksamaa on rahvusvahelises kriminaalõiguses eeskujulikult rakendanud universaalsuse ideed, mis võimaldab rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtta ka ilma siseriikliku seoseta. See tähendab, et paljud Süüria metsikustes osalenutest võivad Saksamaal kohtu ette astuda.

Eriti ilmekas näide on Koblenzi kõrgema piirkonnakohtu menetlus, mida peetakse ajalooliseks. Siin tõestati, et Süüria võimud surusid rahumeelseid proteste süstemaatiliselt vägivallaga maha. Süüria endine luureametnik Eyad A. mõisteti süüdi inimsusevastastes kuritegudes osalemises. Sellised tõendid nagu nn Caesari fotod, mis dokumenteerivad Süüria vanglatest pärit piinamise ohvreid, on nendele kohtuprotsessidele oluliselt kaasa aidanud.

Praegused arengud õiguskaitses

Jätkuvad jõupingutused Süüria kuritegudega toimetulemiseks. 2023. aasta novembris väljastati Bashar al-Assadi ja teiste kõrgemate ohvitseride vastu vahistamismäärused keemiarelva kasutamise eest. Arutelud vastutuse ja kuritegude seadusliku menetlemise üle on samuti Euroopa kodanikuühiskonnas kõikjal. Assadi kukutamine 2024. aasta detsembris võib avada uusi võimalusi tagakiusamismeetmeteks, millel võib olla tohutu tähtsus, arvestades varasemaid ebaõnnestunud katseid saata ta Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse (ICC).

Hageni tragöödia ei ole seega vaid üksikjuhtum, vaid peegeldab sügavaid probleeme ja valusat minevikku, mida paljud Süüria rändajad endaga kaasa toovad. Jääb üle loota, et jätkuvate juriidiliste jõupingutuste ja rahvusvahelise koostöö abil saab Süürias metsikuste ohvrite suhtes aeglaselt, kuid kindlalt õigluse saavutada.