AfD valimisplakatite uurimine: Hermannsdenkmal kriitika fookuses!

AfD valimisplakatite uurimine: Hermannsdenkmal kriitika fookuses!

Kölnis tekitab AfD vastuoluline valimisreklaam palju huvi ja õiguslikku kontrolli. Lippe piirkonnaühendus on võtnud enda õlule Hermanni monumendi kasutamise plakatitel üle vaadata. Plakatitel on monument silmatorkava loosungiga “Hääletaksin AfD poolt”. Nagu Radiolippe teatab, tehakse praegu juriidilist selgitust selle kohta, kas plakatid on lubatud või mitte. See on eriti plahvatusohtlik, kuna AfD on juba varem Mainzis sarnaste salvestistega segadust tekitanud.

Õiguslik raamistik pakub aga teatud vabadust: Saksamaal võib avalike hoonete, näiteks Hermannsdenkmalist, pilte pildistada ja kasutada seni, kuni fotod on tehtud avalikust kohast. See toimub "panoraamivabaduse" raames. Lippe piirkondlik ühendus rõhutab oma neutraalsust ega soovi end ühekülgselt üle võtta, samas rõhutab sallivust, mitmekesisust ja kultuurilist avatust.

Valimiskampaania ja maksuraha

Nagu ZDF teatas, uurib Bundestagi vanematekogu AfD plakatikampaania seaduslikkust, mis on viimastel nädalatel avaldanud sadade riikide valimisreklaame. Selgub, et neid plakateid ei rahastatud partei kassast, vaid pigem Bundestagi fraktsiooni maksumaksja rahast. Hinnanguliselt ulatuvad kulud umbes 300 000 euroni ning sisemeil näitab, et plakatikampaania oli planeeritud 2024. aasta oktoobrisse.

Kokku selgitati välja üle 650 uuendatud plakati, mida rahastati fraktsioonide vahenditest. Kriitikud, sealhulgas föderaalne kontrollamet, kritiseerivad maksumaksja raha kasutamist valimisreklaamiks. Viimati jõudis uudistesse 11. jaanuaril 2025 Brandoberndorfis toimunud protest plakati vastu, mis näitab, et vaidlus plakatikampaaniate üle keeb üle mitte ainult poliitilises sfääris, vaid ka elanikkonna seas.

Uued poliitilise reklaami reeglid

Valimisreklaami kontekstis on olulised ka 2024. aasta veebruaris vastu võetud uued EL-i määrused (EL-i parlament). Nende reeglite eesmärk on tugevdada valimiskampaaniate terviklikkust ning võidelda desinformatsiooni ja välismaiste sekkumiste vastu. Muuhulgas peavad poliitreklaamid olema selgelt märgistatud, et valijad saaksid aru, kes on kampaaniate taga.

Lisaks on valijate sihtimine lubatud ainult nende nõusolekul isikuandmete kogumiseks. See on oluline samm kodanike paremaks kaitsmiseks ja teadlike hääletusotsuste edendamiseks. Lõppkokkuvõttes on põnev näha, kuidas nii vastuoluliste plakatite juriidilised ülevaated kui ka uued EL-i määrused mõjutavad Saksamaa poliitilist maastikku.