Psühholoogid hoiatavad: sotsiaalmeedia teeb noored vaimuhaigeks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Neussi Reini rajoonis hoiatavad eksperdid sotsiaalmeedia vastutustundetu kasutamise riskide eest noorte vaimsele tervisele.

Im Rhein-Kreis Neuss warnen Experten vor den Risiken unverantwortlicher Nutzung sozialer Medien für die mentale Gesundheit von Jugendlichen.
Neussi Reini rajoonis hoiatavad eksperdid sotsiaalmeedia vastutustundetu kasutamise riskide eest noorte vaimsele tervisele.

Psühholoogid hoiatavad: sotsiaalmeedia teeb noored vaimuhaigeks!

Sotsiaalmeediast on saanud paljude noorte igapäevaelu lahutamatu osa. Platvormid, nagu TikTok, Instagram, WhatsApp ja YouTube, on kõikjal olemas ja kutsuvad suhtlema. Kuid nagu dr Claudia Neumann, Neussi Alexiuse/Josefi haigla laste- ja noorukite psühhiaatriapolikliiniku vanemarst, selgitab, et ka nende digitaalsete pakkumiste reguleerimata kasutamine kujutab endast riske. Pidevad stiimulid ja digitaalne vahetus ohustavad eelkõige noori inimesi.

Keskne probleem on see, et tõelised kohtumised asenduvad üha enam digitaalsete kontaktidega. See pidev võrgus viibimine võib panna aju pideva stressi alla. Tagajärjed vaimsele heaolule on sageli unehäired, uinumisraskused ja pideva kättesaadavuse tunne. Uuringud näitavad, et 11% teismelistest ilmutavad sotsiaalmeedia kasutamisel märke probleemsest käitumisest. Eriti puudutab see 12–16-aastaseid tüdrukuid, kes mitte ainult ei hakka neid platvorme varem kasutama, vaid kulutavad neile ka rohkem aega ja võrdlevad end rohkem idealiseeritud kehapiltidega, mis võib viia endast moonutatud nägemuseni.

Meediapädevus võtmeks

Nende väljakutsete vastu võitlemiseks soovitavad eksperdid õpetada meediaoskusi varajases staadiumis. Vanematekodu asjakohasus läheb sageli kaotsi, kuid eelkõige peaksid vanemad olema teadlikud sotsiaalmeedia kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Rahulikes vestlustes tuleks paika panna selged reeglid meedia kasutamiseks. Uuringud näitavad, et üheksa noort kümnest ütlevad, et veedavad liiga palju aega sotsiaalvõrgustikes. Siin võiks olla toetav mõju vanemate poolt oma kasutuskäitumise terviklikul kajastamisel.

Psühholoog Till Kornisch rõhutab, et kuigi nende probleemide tagajärjed ei ole vaimuhaigused, võivad need suurendada selle riski. Vajadus sotsiaalse suhtluse järele, mis on eriti ilmne 15-aastaste tüdrukute seas (44% suhtleb pidevalt sõpradega Internetis), rõhutab asjakohaste meetmete võtmise kiireloomulisust.

Teaduslikud leiud ja vajadus tegutseda

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab erinevates aruannetes vajadust meediapädevuse ja ennetusmeetmete järele. Dr Hans Henri P. Kluge WHO-st hoiatab digiruumis probleemse käitumise võimalike tagajärgede eest, mis võivad väljenduda madalamas vaimses heaolus ja suuremas ainete tarvitamises. Avatud dialoogi digitaalse heaolu teemal tuleks soodustada nii peredes kui ka koolides.

Seega on vaja vanemate ja ühiskonna käsi! Sekkumised peaksid olema eakohased ja sootundlikud. Üheskoos saame muuta digitaalse ruumi turvalisemaks ja tervislikumaks, andes noortele võimaluse teha oma veebitegevuste kohta teadlikke otsuseid.

Üldiselt näitab see, et sotsiaalmeedia mitte ainult ei loo meie digimaailmas sidemeid, vaid toob kaasa ka väljakutseid. Hariduse, ennetuse ja aktiivse vahetuse kombinatsioon võib aidata ületada eesseisvaid raskusi ja edendada noorte heaolu. Arvestades sotsiaalmeedia üha kasvavat mõju, on lahenduste kallal koostööd teha olulisem kui kunagi varem.