Austraalia investorid ostavad Saksamaal 20 000 hektarit põllumaad!

Austraalia investorid ostavad Saksamaal 20 000 hektarit põllumaad!

Saksamaa põllumajandusmaastikul on viimastel nädalatel toimunud märkimisväärne muutus. Austraalia investorid on Saksamaal ära võtnud 20 000 hektarit põllumajandusmaad, põhjustades tööstuses segadust. Vastavalt [merkur.de]. Seda tehingut peetakse üheks suurimaks aktsiatehinguks Saksamaal ja võib-olla ka kogu EL-is.

Varem Gustav Zechi fondile kuulunud DAH omandati KTG Agrari pankrotivarast 2016. aastal kõigest 5 miljoni euro eest. Müük ei tekita mitte ainult majanduslikku huvi, vaid tekitab ka küsimusi poliitilise kontrolli kohta. Föderaalne majandusministeerium teatas, et ei anna mingit teavet investeerimisauditi juhtumite kohta, kuigi kehtivad seadused, nagu väliskaubandusmäärus, oleks nõudnud müügi ülevaatamist.

Poliitilised reaktsioonid ja väljakutsed

Poliitiline diskussioon keerleb eelkõige erinevate tasandite kohustuste ümber. Maaelu põllumajanduse töörühm (AbL) uuris mitmete ministeeriumide seisukohti ja leidis, et vastutus nihkus edasi-tagasi föderaal- ja osariigi valitsuste vahel. Saksi-Anhalti põllumajandusminister Sven Schulze kritiseeris osariigi määrusi kui "nüri mõõka" ja rõhutas, et ainult föderaalvalitsus võib selliste tehingute suhtes õiguslikult siduvaid keelde väljastada. Brandenburgis kaalutakse praegu juriidilisi võimalusi, et tagada aktsiate ostmisel suurem läbipaistvus ja kontroll, meenutab agrarheute.

Saksi-Anhaltis tehti 2022. aastal kindlaks, et föderaalvalitsusel on määruste seadusandlik pädevus, samas kui Saksimaa põllumajandusministeerium tuletab meelde varasemaid arutelusid põllumajandusstruktuuri seaduse üle, milles lükati tagasi maaturu kontrolli laiendamine aktsiate ostmisele.

Turu areng ja väljakutsed põllumajandusele

Välisinvestorite kasvav kohalolek Saksamaa põllumajandusmaastikul kajastub ka numbrites. Föderaalse statistikaameti (Destatis) 2023. aasta andmete kohaselt haldas 2919 ärigruppi enam kui 2,1 miljonit hektarit põllumajandusmaad, mis on 32% kasv võrreldes 2020. aastaga. Eriti murettekitav on välisinvestorite kasv: see arv tõusis 118-lt 153-le – kasv 30%.

Põllumajandusettevõtete arvu suurenemisega riigis kaasneb struktuurimuutus. Üha enam omanikke – 23% põllumajandusettevõtetest – omavad põllumajanduskontserni juhtkonda, mis ei asu Saksamaal. See mitte ainult ei soodusta konkurentsisurvet, vaid põhjustab ka ostu- ja liisinguhindade tõusu. Kuigi Alam-Saksimaa kavandab põllumajandusstruktuuri seadust, mis muudaks nn aktsiatehingud heakskiidu, on Alam-Saksi liidumaa maaelanike vastupanu, mis hoiatab suurema bürokraatia eest.

Üldiselt on selge, et Saksamaa põllumajanduspoliitika on kaotanud kontrolli põllumajandusmaa turu üle. See ei viita ainult majanduslikule maastikule, vaid ka poliitilistele raamtingimustele, mis on põllumajanduse jaoks olulised. Jääb üle oodata, milliseid konkreetseid meetmeid liiduriigid ja föderaalvalitsus selle arengu vastu võitlemiseks võtavad.

Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni, Saksimaa ja Saksi-Anhalti põllumajandusüksused seisavad seetõttu silmitsi suurte väljakutsetega. Välismaalt pärit huvi Saksa põllumaade vastu on katkematu ning paneb poliitilise ja majandusliku maastiku proovile. Samal ajal kui surve poliitikutele kasvab, ei tohiks kodumaise põllumajanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks silmist kaotada läbipaistvust ja huvi kohalike küsimuste vastu.

Selle teema ja praeguste arengute kohta lisateabe saamiseks võite vaadata aruandeid abl-ev.de ja merkur.de samuti agrarheute.com rada.