Biomajandus Kaukaasias: võimalus või oht keskkonnale?

Biomajandus Kaukaasias: võimalus või oht keskkonnale?

Debatt biomajanduse üle on viimastel nädalatel ja kuudel hoo sisse saanud. Konsultatsioon ELi biomajanduse strateegia läbivaatamise üle lõppeb 20. juunil 2025 ning tähelepanuta ei saa jätta selles küsimuses käimasolevaid väljakutseid. DNR-i praeguse raporti kohaselt rõhutatakse, et EL-i Komisjon peab tegelema biomajanduse kontseptsiooni vastuoludega. Maailma nälg on ju taas tõusuteel, mõjutades enam kui 700 miljonit inimest. Kulisside taga on intensiivne arutelu selle üle, kuidas biomajandus saab leevendada näljakriise ja edendada ülemaailmset toiduga kindlustatust.

Nälgivate inimeste arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 2024. aasta oli läbi aegade soojeim. Äärmuslikud ilmastikutingimused, nagu põuad ja veepuudus, mõjutavad eriti globaalse lõunaosa riike, kus biomassi kasvatamine ohustab sageli kohalikku toidutootmist. Biomajandust peetakse paljulubavaks, kuid sellega kaasnevad ka riskid, mida ei saa eirata, eriti kui tähelepanu keskmes on kaitset väärivad ökosüsteemid ja väiketootjate õigused.

GFFA 2025 – edukas vahetus

Hiljuti toimus ülemaailmne toidu- ja põllumajandusfoorum (GFFA) 2025, mis tõi kokku 63 põllumajandusministrit ja arvukalt rahvusvahelisi organisatsioone, et arutada biomajandust. Föderaalminister Cem Özdemiri juhtimisel arutati olulisi teemasid ja seati eesmärke. Osalejad leppisid kokku säästva biomajanduse edendamises, et tugevdada ülemaailmset toiduga kindlustatust, bioloogilise mitmekesisuse säilimist ja kliimakaitset. Toetusena mainiti ka FAO ülemaailmse biomajanduse partnerluse rahastamist, mis viitab rahvusvahelise koostöö olulisusele nendes küsimustes.

GFFA leiud rõhutasid vajadust säästvate tootmissüsteemide, sealhulgas agroökoloogia ja täppispõllumajanduse järele. Seda rõhutati eriti, kuna praeguses olukorras on oluline kohalike kogukondade kaasamine otsustusprotsessidesse. Biomajandus võib olla paljudele hea äri, kuid see kujutab endast ka väljakutseid, eelkõige seoses valguallikate mitmekesistamisega ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsuga rahastamisele.

Tee kliimaneutraalse tuleviku poole

Teine oluline aspekt on seos põllumajanduse, metsanduse ja kliimaneutraalsuse vahel. Kahe aasta jooksul välja töötatud uuringus vaadeldakse, kuidas need sektorid saavad aidata kaasa ELi jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele. Kuigi see ei ole kõikehõlmav ülevaade, on analüüsi eesmärk edendada arutelu põllumajanduse ja metsanduse tulevase rolli üle kliimaneutraalses ELis.

Uuringu autorid tõid välja, et põllumajandus ei saa mitte ainult pakkuda toitvat toitu, vaid võib anda ka olulise panuse kliimakaitsesse ja bioloogilisse mitmekesisusse. Kui aga nõudlus biomassi järele kontrollimatult kasvab, võivad suureneda keskkonnakahjud ja huvide konfliktid. Seetõttu tuleb biomajandust kujundada vastutustundlikult, et võimaldada üleminekut jätkusuutlikule ja õiglasele toidutootmisele.

Arvestades neid biomajanduse paljusid tahke, on selge, et liigume murdepunkti poole. Järgmised sammud on kriitilise tähtsusega nii nälja all kannatavate inimeste kui ka kliimanõuete rahuldamiseks. On aeg kursimuutuseks, mis pole mitte ainult rahaliselt tasuv, vaid ka ökoloogiliselt ja sotsiaalselt õiglane.

Lisateavet biomajanduse arengute kohta leiate aruannetest DNR, BMEL ja Agora Agrar.