Diplomaatiline lootus? Wadephul kohtub Genfis Iraani ministriga!

Diplomaatiline lootus? Wadephul kohtub Genfis Iraani ministriga!

Lähis-Ida praeguste pingete keskel on Iisraeli ja Iraani vahelises konfliktis tekkimas uus peatükk. Välisminister Johann Wadephul kohtub reedel Genfis Iraani välisministri Abbas Araghchiga. Sellest teatas Süddeutsche Zeitung ja see kujutab endast E3 riikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Iraani araablastest naabrite kooskõlastatud tegevust. Arvestades pingelist olukorda, on Wadephul oma esialgse reisi läbi Liibanoni, Süüria ja Iisraeli ümber ajanud ning selle asemel külastanud Saudi Araabiat, Katarit ja Omaani, et otsida diplomaatilisi lahendusi.

Nende arengute ajal, mille käivitas Iisraeli rünnak mitmete Iraani sihtmärkide, sealhulgas Nathani tuumarajatise vastu, on Lähis-Ida konflikt endiselt pingeline. Neljapäeval korraldas Iisrael üleöö rünnaku, tuginedes väidetele, et Iraan on lähedal tuumarelvavõimelise infrastruktuuri valmimisele. Luureandmed viitavad sellele, et Teheran töötab salaja tuumapommi tootmise nimel. Jan Busse Müncheni Bundeswehri ülikoolist annab mõista, et kuigi Iraan on tehniliselt suuteline andma piisavalt kõrgelt rikastatud uraani kuni kümne tuumapommi jaoks, ei ole tal veel töökorras relva.

Diplomaatilised jõupingutused ja sõjaline eskalatsioon

Jõupingutused diplomaatilise lahenduse leidmiseks tunduvad nii sõjalise konflikti kui ka tuumapingete arengut arvestades peaaegu lootusetud. Iraan vastas Iisraeli rünnakule intensiivse raketitulega ja teatas, et jätkab tuumaprogrammi. Wadephul rõhutas, et Teheran peab lahenduse leidmiseks mõtestatud läbirääkimiste pidamiseks võtma usaldust suurendavaid ja kontrollitavaid meetmeid. Selle taustal jäid ära Omaanis kavandatud kõnelused, mida valmistati ette ligi kaks kuud kestnud USA ja Iraani läbirääkimiste käigus Omaani vahendusel, kuna uraani rikastamise teemalised kõnelused on soiku jäänud.

Peaaegu kaks aastat pärast USA ühepoolset taganemist 2015. aasta Viini tuumaleppest näitavad praegused arengud piirkonna julgeolekuolukorra haprust. President Donald Trump kutsus toona üles "tingimusteta alistuma", kuid ütles, et edasised läbirääkimised on võimalikud. Nende ebakindlate läbirääkimiste tausta varjutab geopoliitiline reaalsus, kus Iisrael ja Iraan tegutsevad jätkuvas õhulöökide ja sõjaliste ohtude tsüklis.

Tuumaküsimus jääb keskseks

Iraani tuumaprogrammiga seotud eskaleerumise juured ulatuvad 1960. aastatesse. Sel ajal alustas Iraan USA toetusel oma tuumaprogrammi, kuid see viis hiljem järjest keerulisemaks geopoliitilise julgeolekuolukorrani. ZDF-i aruanded näitavad, et Iraanil on nüüd juurdepääs suurele hulgale kõrgelt rikastatud uraani varudele ja kardetakse, et sõjalised rünnakud võivad Iraani tuumaprogrammi lühiajaliselt edasi lükata.

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) leidis 2023. aasta mais, et Iraan suurendas aasta esimese kolme kuuga järsult oma 60 protsendi võrra rikastatud uraani varusid. Samas jääb õhku küsimus, kuidas Washington ja Teheran pärast neid uusi rünnakuid sõjalistele ja diplomaatilistele lahendustele lähenevad. Vaatlejad nõustuvad, et Lähis-Ida sõjalise eskalatsiooni ohtu ei tohiks alahinnata, samas kui Iraani-meelsed relvarühmitused piirkonnas on seni jäänud ettevaatlikuks.

Iraani tuumaprogrammiga seotud väited ja hirmud jäävad tõenäoliselt lähipäevil domineerima, eriti seoses eelseisva välisministrite kohtumisega Genfis. Jääb näha, kas diplomaatial on võimalus leida lahendus sõja varjus või peame vägivallaspiraali jälgima.