Diplomaatiline lootus? Wadephul kohtub Iraani ministriga Genfis!

Diplomaatiline lootus? Wadephul kohtub Iraani ministriga Genfis!

Teheran, Iran - Lähis -Ida praeguste pingete keskel on ilmumas uus peatükk Iisraeli ja Iraani vahelise konflikti osas. Välisminister Johann Wadephul kohtub reedel Genfis Iraani välisminister Abbas Araghtschiga. Selle kuulutas välja Süddeutsche Zeitung ja see esindab E3 riikide (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Iraani araabia naaberriikide kooskõlastatud tegevust. Pingelist olukorda silmas pidades on Wadephul paljastanud oma algse teekonna läbi Liibanoni, Süüria ja Iisraeli ning Saudi Araabia, Katari ja Omaani.

Nende arengute ajal, mille käivitas Iisraeli rünnak mitme Iraani eesmärgi, sealhulgas Natani tuumasüsteemi vastu, on Lähis -Ida konflikt endiselt pingeline. Neljapäeval viis Iisrael öösel rünnaku, mida õigustas süüdistus, et Iraan kavatseb lõpule viia tuumarelvaga võimega infrastruktuuri. Salateenistuse teave näitab, et Teheran töötab salaja aatomipommi tootmisel. Jan Busse Müncheni Bundeswehri ülikoolist teeb selgeks, et Iraan suudab tehniliselt pakkuda piisavalt kõrget rikastatud uraanit kuni kümne aatomipommi jaoks, kuid sellel pole siiski kasulikku relva.

diplomaatilised jõupingutused ja sõjaline eskalatsioon

Diplomaatilise lahenduse tegemise jõupingutused tunduvad peaaegu lootusetud, pidades silmas arengut sõjalise konflikti ja tuumapoliitiliste pingete osas. Iraan reageeris Iisraeli rünnakule intensiivse raketi tulega ja teatas, et jätkub tuumaprogrammi valdkonnas. Wadephul rõhutas, et Teheran pidi lahenduse läbirääkimiseks võtma usalduse loomise ja kontrollitavaid meetmeid. Selle taustal tühistati kavandatud arutelud Omaanis, mis koostati peaaegu kahe kuu jooksul Ameerika Ühendriikide ja Iraani vaheliste läbirääkimiste ajal Omaani vahendamise ajal, kuna uraani rikastamise teemal käsitlevad kõnelused on stagneeruvad.

Peaaegu kaks aastat pärast Ameerika Ühendriikide ühepoolset väljumist 2015. aasta Viini tuumakokkuleppest näitavad praegused arengud piirkonna julgeolekuolukorra haprust. President Donald Trump oli toona palunud "tingimusteta alistumist", kuid jätkas läbirääkimiste kaalumist. Nende ebakindlate läbirääkimiste stseeni varjutab geopoliitiline reaalsus, milles Iisrael ja Iraan tegutsevad jätkuvas õhurünnakute ja sõjaliste ohtude tsüklis.

Tuumaküsimus jääb tsentraalselt

Iraani tuumaprogrammi ümbritseva eskaleerumise juured on kuni 1960. aastateni. Sel ajal alustas Iraan oma tuumaprogrammi, mida toetas Ameerika Ühendriigid, mis viis hiljem üha keerukama geopoliitilise julgeolekuolukorrani. Teated ZDF -ist tõestavad, et Iraan kasutab nüüd märkimisväärset rikastatud uraaniumi loendit ja kardetakse, et sõjalised rünnakud võivad lühikese etteteatamisega ainult Iraani tuumaprogrammi edasi lükata.

Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA) leidis 2023. aasta mais, et Iraan suurendas aasta esimese kolme kuu jooksul oma 60 protsenti rikastatud uraani. Samal ajal jääb küsimus, kuidas Washington ja Teheran lähenevad pärast neid uusi rünnakuid sõjaväe- ja diplomaatilistele lahendustele. Vaatlejad nõustuvad, et Lähis -Idas suurema sõjalise eskaleerumise oht ei tohiks alahinnata, samas kui piirkonna Proirani miilitsad on seni käitunud ettevaatlikult.

Iraani tuumaprogrammiga seotud nõudmised ja hirmud peaksid järgmistel päevadel domineerima, eriti Genfis asuvate väliste ministrite eelseisva kohtumise korral. Jääb üle vaadata, kas diplomaatial on võimalus leida sõja varjus lahendus või peame jätkama vägivalla spiraali jälgimist.