Euroopa jõuetus Lähis-Idas: Trump jätab selge sõnumi kahe silma vahele!

Euroopa jõuetus Lähis-Idas: Trump jätab selge sõnumi kahe silma vahele!

Lähis-Ida konflikt jääb rahvusvaheliste suhete keskseks teemaks, eriti Euroopa jaoks, kes selles keerulises olukorras vaevalt mõjuvõimu saavutab. USA president Donald Trump kommenteeris reedel karmilt hiljutisi Genfi kõnelusi Euroopa välisministrite ja nende Iraani kolleegide vahel, mis tema sõnul pole "midagi saavutanud". Trump annab mõista, et Iraan ei taha suhelda Euroopaga, vaid ainult USA-ga. Kuna ettevalmistused USA võimalikeks õhurünnakuteks Iraani tuumarajatistele käivad jõudsalt, seatakse Euroopa diplomaatiline roll selles küsimuses taas kahtluse alla. Eurasia Groupi esindaja Jan Techau sõnul pole Euroopal Lähis-Ida diplomaatias peaaegu mingit tähtsust ning Iisrael ja USA ei konsulteeri temaga.

Olukord on seda keerulisem, et EL on varem püüdnud positsioneerida end vahendajana Iraani tuumakonfliktis. Need jõupingutused said alguse ühisest kõikehõlmavast tegevuskavast (JCPOA), kuid pärast USA lahkumist 2018. aastal ja ebaõnnestunud maksemehhanismi INSTEX on Euroopa oluliselt kaotanud mõju. Viimase aja arengud, sealhulgas 13. juunil 2025 alanud sõda, näitavad samuti, et Euroopa ei ole praeguses kriisis liikumapanev jõud ega vahendaja.

Erinevused EL-is

EL-i välisministrid on surve all alustama kiireid läbirääkimisi Iraani eskaleerumise tõttu. Siiski on liidu sees olulisi erinevusi. Sellised riigid nagu Poola ja Ungari on Iisraeli-meelsed, samas kui teised, nagu Iirimaa ja Hispaania, on Iisraeli valitsuse suhtes kriitilised. Ühtset välispoliitikat, mis arvestaks liikmesriikide erinevate seisukohtadega, praegu silmapiiril ei ole. EL-i peadiplomaat Kaja Kallas rõhutab diplomaatia vajalikkust Iraani tuumaprogrammiga tegelemisel, samas kui analüütikud, nagu Techau, viitavad EL-i varasematele väärtõlgendustele, mis viisid tuumarelvastatud Iraanist tuleneva ohu väärhinnanguni.

Majanduslikud tagajärjed võivad olla märkimisväärsed. Kõrgemaid naftahindu ja võimalikke ummistusi strateegiliselt olulises Hormuzi väinas nimetatakse Euroopa majanduse potentsiaalseks koormaks. Vaatamata nendele väljakutsetele võiks EL püüda pingete leevendamiseks majanduslike stiimulite ja diplomaatilise toetuse abil piirkondlikus dialoogis Iraani ja tema araablastest naabritega uuesti positsiooni saavutada.

Inimõiguste aspektid

Olukorra edenedes muutub inimõiguste olukord Iraanis teiseks kriitiliseks punktiks. EL on korduvalt sõna võtnud Iraani protestide vägivaldse mahasurumise vastu, eriti pärast Mahsa Amini surma 2022. aasta septembris. Vaatamata väljakutsetele on ELi kõrge esindaja jätkuvalt pühendunud tuumaleppe edendamisele, et vältida tuumarelva levikut. Euroopa välisteenistus koordineerib suhteid Iraaniga, isegi kui ELil ei ole praegu riigis oma delegatsiooni.

Diplomaatiliste lahenduste üle peetavate arutelude jätkudes muutub Ameerika välispoliitika mõju Euroopa strateegiale üha selgemaks. Selles pingepiirkonnas kutsub Ursula von der Leyen järgima rahvusvahelist õigust ja konfliktile diplomaatilist lahendust. Isegi kui EL-i välisministrid arutavad olukorda üksmeelselt, jääb ühisjoon sisepoliitiliste olude ja liikmesriikide erinevate huvide tõttu sageli läbi. ELi järgmisi samme tuleb näha, kuna praeguste julgeolekupoliitika arengute surve suureneb.