Finantsturud ja võltsuudised: loeng, mis raputab Viini!

Finantsturud ja võltsuudised: loeng, mis raputab Viini!

Täna, 13. novembril 2025, on Viinis olulise arutelu keskmes tõe teemal poliitikas ja sellele järgnevatel väljakutsetel. Londoni ülikooli kolledži UCL kapitalismiuuringute keskuse professor Aris Komporozos-Athanasiou peab Austria Teaduste Akadeemias (ÖAW) loengu "Tõe hind. Rahandus, desinformatsioon ja lahing tegelikkuse eest". Kuidas oeaw.ac.at aruannete kohaselt uurib professor finantsturgude keerulist mõju meie igapäevaelule, eriti tõekriisi ajal.

Loeng käsitleb paljusid praeguse sotsiaalse segaduse aspekte. Komporozos-Athanasiou kirjeldab probleeme, mis tulenevad inimeste võimetusest teha vahet tegelikkuse ja võltsuudiste vahel. Eriti kriitiline on ta valitsevate seletusmudelite suhtes, mis nimetavad peamiste põhjustena eelkõige digitaliseerumist ja populistlikke poliitikuid. Ta on veendunud, et finantsturgude mõtteviis ja nn vandenõuteooriad näitavad sageli sarnaseid mustreid, mis mõjutavad meie arusaama tõest ja tegelikkusest.

Finantsturud ja irratsionaalsed hinnangud

Loengu keskseks teemaks on selliste tehnoloogiliste aktsiate nagu "Magnificent Seven" – mille hulka kuuluvad Google, Amazon, Apple ja Nvidia – eksitav hindamine, mille koguväärtus on nüüd suurem kui Saksamaa sisemajanduse kogutoodang. Need ettevõtted moodustavad S&P 500 indeksist ilmatu 40% ja Komporozos-Athanasiou kritiseerib nende hinnanguid kui irratsionaalseid ja spekulatiivseid. Ta toob välja, et paljud finantsprognoosid põhinevad ebakindlatel tulevikuootustel, mistõttu on ühiskonnal ja investoritel raske ebakindlust ja volatiilsust juhtida.

Teine põnev element on krüptovaluutade, eriti Bitcoini roll, mida Komporozos-Athanasiou näeb tõekriisi osana. Kui algselt oli Bitcoin mõeldud panganduse detsentraliseeritud alternatiiviks, siis vaatamata mõnikord dramaatilistele hinnakõikumistele on sellest saanud peavoolu varaklass, kuhu on investeerinud enam kui kolmandik ameeriklastest.

Poliitika ja avalikkus

Komporozos-Athanasiou sõnul ei saa mainimata jätta ka populistlike liikumiste seost krüptorahaga. Näiteks pidasid paljud endist presidenti Donald Trumpi krüptopresidendiks ja märkimisväärne osa tema rahastamisest pärines krüptosektorist. Euroopas näitavad parempoolsed parteid nagu AfD positiivset suhtumist digivaluutadesse, mis viitab populistliku parempoolsete ja krüptovaluutade vahelisele liidule. See poliitiline sümbioos tõstatab tõsiseid küsimusi selle kohta, kuidas poliitilisi ja sotsiaalseid väärtusi ebakindluse ajal uuesti määratleda.

Tõekriisi lahendamiseks kutsub Komporozos-Athanasiou üles laiemale arutelule selle üle, kuidas me fakte hindame. Samuti soovitab ta luua institutsioone, mis suudavad loovalt toime tulla ebakindluse ja volatiilsusega, et võtta arvesse sotsiaalseid vajadusi ja väärtusi. Valitsuse sekkumine ei tohiks lihtsalt aktsepteerida olemasolevaid turuhindu, vaid see peaks olema uuenduslikult kavandatud.

Selles kontekstis on oluline mõelda, kuidas me igapäevaselt meid ümbritseva teabega ümber käime. Maailmas, kus võltsuudised ja pooltõed levivad sageli kiiremini kui põhjendatud teave, on kriitilist pilku ja oskust teha vahet faktidel ja väljamõeldistel rohkem kui kunagi varem.

Kuigi loeng toimub täna Viinis, on oodata, kuidas jätkuvad arutelud tõe, poliitika ja finantsturgude üle. On selge, et teema on midagi enamat kui lihtsalt akadeemiline harjutus, vaid selle juured on sotsiaalse reaalsuse südames. Põnev on näha, kas ja kuidas saame oma mõtteviise kohandada.