G7 tippkohtumine Kanadas: Merz kohtub Trumpiga – torm Venemaa ja Hiina kohal!

G7 tippkohtumine Kanadas: Merz kohtub Trumpiga – torm Venemaa ja Hiina kohal!

G7 tippkohtumine algas ametlikult Kanadas 17. juunil 2025. aastal kohtusid seitsme juhtiva tööstusriigi riigipead ja valitsusjuhid, et arutada maailmamajanduse kõige pakilisemaid väljakutseid. See konverents kestab teisipäevani ja keskendub praegustele ülemaailmsetele kriisidele, keskendudes eelkõige Hiinale ja Ukrainale. Liidukantsler Friedrich Merz teavitab esmaspäeva hommikul meediat esimeste kõneluste tulemustest, mille eesmärk on aidata leida ühist seisukohta. Kuid juba praegu on selge, et tippkohtumise kõrval toimuvatel sündmustel on suur tähtsus ka seetõttu, et need võivad oluliselt mõjutada rahvusvahelise poliitika edasist käekäiku.

USA president Donald Trump, kes viibib samuti Kanadas, nimetas hiljuti Venemaa väljaarvamist G7-st "suureks veaks", põhjustades märkimisväärset kära. Samal ajal kui Euroopa liidrid nõuavad Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist, rõhutab Trump, et konflikti Ukrainas ei eksisteeriks, kui Venemaa oleks endiselt osa G7-st. Trump on avaldanud ka arvamust, et Hiina lubamine G7-sse poleks paha – avaldus paneb kindlasti kulmu kergitama paljude Euroopa partnerite seas. Tagesschau teatab et Trump tõi Iisraeli ja Iraani konflikti vahendajana arutellu ka Vladimir Putini, mille Merz tuliselt tagasi lükkas. Kantsler kutsub Putinit üles viivitamatult lõpetama agressiooni Ukraina vastu ja loodab tippkohtumise ajal tugevat ühtsussignaali.

G7 ootused ja eesmärgid

Tippkohtumise teemad on äärmiselt mitmekesised. Lisaks Ukraina konfliktile tegelevad riigipead ja valitsusjuhid ka olukorraga Lähis-Idas ning sooviksid välja töötada ühisavalduse Iraani küsimuses, et kontrollida juurdepääsu tuumarelvavõimelisele materjalile. Samal ajal kui Euroopa pool trügib läbirääkimistel edusamme ja sahtlis on 18. Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett, osutub Trump takistuseks, sest ta ei soovi allkirjastada Iisraeli ja Iraani konflikti käsitlevat ühisdeklaratsiooni. Lõunasakslane rõhutab, et Merz püüab eelkõige saavutada kokkulepet Venemaa-vastaste karmimate sanktsioonide ja rahvusvahelise kaubanduspoliitika edusammude osas.

G7 päevakorras on ülioluline ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes on kutsutud külaliseks ja kutsub G7 riike üles suurendama survet Venemaale. Energeetikasektori suurenenud nõudluse rahuldamiseks arutatakse Venemaa nafta hinnalae alandamist 60 dollarilt 45 dollarile barreli kohta. Kõnelused kujunevad tõenäoliselt äärmiselt keerukaks, eriti kuna seisukohad G7-s ei ole alati ühtsed.

G7 rahvusvahelises kontekstis

G7 tippkohtumine on üks paljudest mitteametlikest rahvusvahelise koostöö, sealhulgas G20 foorumitest. Viimasesse kuulub nii 19 riiki kui ka EL ning viimastel aastatel on üha enam tegeletud selliste küsimustega nagu kliima- ja energiapoliitika, kaubandus ja toiduga kindlustatus. G7 liikmed, kuhu kuuluvad Saksamaa, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja USA, on seadnud endale eesmärgiks globaalsete probleemide ühise lahendamise ja laiapõhjalise dialoogikultuuri edendamise. Oluline aspekt on see, et tippkohtumiste resolutsioonid ei ole õiguslikult siduvad, kuid neil võib olla poliitiline mõju. BMEL rõhutab et dialoog kodanikuühiskonnaga ja huvigruppide kaasamine on muutumas üha olulisemaks, et tänapäeva väljakutseid edukalt ületada.