G7 tippkohtumine Kanadas: Merzil ja Trumpil on ees delikaatsed läbirääkimised!

G7 tippkohtumine Kanadas: Merzil ja Trumpil on ees delikaatsed läbirääkimised!

Alates esmaspäevast, 15. juunist kogunevad G7 liidrid Kanadas, Kananaskisse maalilises olustikus. Seal kohtuvad juhtivate demokraatlike tööstusriikide riigipead ja valitsusjuhid, sealhulgas Ameerika president Donald Trump, et arutada aktuaalseid globaalseid poliitilisi väljakutseid. Kanada peaminister Mark Carney on seekordseks tippkohtumiseks seadnud tagasihoidlikud eesmärgid. Suuremat ühisavaldust pole loota, eriti Ukraina tundliku olukorra kohta, kuna kardetakse, et sõnastus võib tuua kaasa konflikte, eriti Trumpiga. Ajaloolane Anne Applebaum on juba väljendanud muret Trumpi mõju pärast USA demokraatiale.

Ootused on juba ette maandatud. Kui viimane G7 tippkohtumine 2018. aastal lõppes kaootiliselt, kui Trump võttis Twitteri vahendusel oma kinnituse tagasi, siis seekord üritavad võõrustajad teha vaid üksikuid süütuid avaldusi sisulistes küsimustes, et pingete ohtu minimeerida. Friedrich Merz sõidab pühapäeval Kanadasse, mitte ei otsi Trumpiga võitlust, vaid eesmärgiga saata signaal G7 ühtsusest. See kohtumine järgneb Merzi harmoonilisele vestlusele Trumpiga 5. juunil Washingtonis, mis võib luua aluse eluterveteks aruteludeks. Siiski on muret, et Trumpi kannatlikkus võidakse istungjärkude ajal proovile panna.

Tippkohtumise päevakord

G7 tippkohtumise päevakorras on palju erinevaid teemasid, sealhulgas Ukraina sõda, Venemaa sanktsioonid ja üha tungivam kliimamuutus. Erilist tähelepanu pööratakse arutelule Venemaa nafta hinnalae üle, mida kavatsetakse langetada praeguselt 60 dollarilt 45 dollarile barreli kohta. Selle meetme eesmärk on kahjustada Venemaad majanduslikult ja suurendada survet riigile. EL on juba rakendanud uusi Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis on suunatud eelkõige Venemaa varilaevastikule.

Friedrich Merz loodab tippkohtumisel USA toetusele, et säilitada koostöö Venemaa-vastaste sanktsioonide osas. Sellest hoolimata on paljud skeptilised, sest Trump on varem järjekindlate sanktsioonide vastu vähe huvi tundnud. Tundlik võib kujuneda ka planeeritav kohtumine Ukraina presidendi Zelenskiyga, kuna Trump ei ole temaga pärast Zelenski Valgest Majast väljaviskamist heades suhetes.

Pilk maailma olukorrale

Rahvusvaheline olukord on pingeline. Iisraeli rünnak Iraanile ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu heidavad oma varju G7 aruteludele. Euroopa Komisjon töötab 18. sanktsioonipaketi kallal, mis jõustub vaid juhul, kui USA sellega kaasa läheb. USA senat nõuab aga Trumpi heakskiitu, mis muudab läbirääkimised keerukamaks. Nende väljakutsete keskel peavad G7 riigid tegelema ka kliimamuutuste mõjudega. Tippkohtumisel tekib arutelu USA füüsiliste metsatulekahjude kui kliimamuutuste murettekitava märgi üle.

Pingelised on ka tolliläbirääkimised G7 riikide ja USA vahel, mille tähtaeg on 9. juuli. Kardetakse, et Trumpi muutlik tollipoliitika võib tuua kaasa uusi pingeid. Seda olulisem on, et G7 liikmed näitaksid head kätt ja leiaksid väikeste sammudega lahendusi olukorra leevendamiseks ja tugeva ühise signaali saatmiseks. G7 tippkohtumine ei kujuta seega endast mitte ainult väljakutset, vaid ka võimalust rahvusvaheliste suhete tasakaalu säilitamiseks ja tugevdamiseks.

Järgmine NATO tippkohtumine G7 tippkohtumisele järgneval nädalal võib näidata, kas G7 jõupingutused kannavad vilja ja kas on võimalik teha edasisi edusamme. Jääb vaid loota, et liidrid Kananaskis näitavad üles õiget tundlikkust pingelise globaalpoliitilise olukorra suhtes ja püüdlevad konstruktiivsete lahenduste poole.

Lisateavet leiate aruannetest alates ZDF, lõunasakslased ja Fulda ajaleht.