Piirikontroll Saksamaa ja Poola vahel: kaos ja kriitika!

Piirikontroll Saksamaa ja Poola vahel: kaos ja kriitika!

Alates esmaspäevast, 6. juulist 2025 kontrollitakse Saksa-Poola piiril mõlemas suunas Lõuna-Saksamaa ajaleht teatatud. Selle meetme põhjuseks on Saksamaa juba kehtestatud piirikontroll, mis võeti kasutusele vastusena ebaseadusliku rände suurenemisele. Poola peaminister Donald Tusk rõhutab selle "sümmeetria" vajadust ja kritiseerib Saksamaa kontrolli kui vastuvõetamatut, kuna see võib ohustada Schengeni lepingut.

Olukord piiril on pingeline. Regulaarselt Saksamaale sõitvad Poola töötajad on juba pikkades ummikutes kinni. Lisaks aktiviseeruvad paremäärmuslastest saadikutega seotud isehakanud piirivalvurid, kes viivad läbi ebaseaduslikku kontrolli. Robert Bąkiewicz, üks selline parlamendisaadik, levitab väidet, et Saksamaa saadab sihilikult Poola migrante, sageli kurjategijaid, et riiki destabiliseerida.

Fookuses ränne ja piirikaitse

Alates esimestest kontrollidest, mille Saksamaa kehtestas 2023. aasta oktoobris Poola, Tšehhi ja Šveitsi piiril, on ilmnenud trend, mis võib lähikuudel veelgi süveneda. Siseminister Nancy Faeser SPD-st teatas, et alates 2024. aasta septembrist karmistatakse kontrolli kõikidel Saksamaa piiridel, et võidelda ebaseadusliku rände ja sellega kaasnevate julgeolekuriskidega. Ka Austria siseminister Gerhard Karner on juba andnud märku, et Austria ei võta tagasilükatud inimesi vastu, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Samuti on EL surve all reformima oma piirikaitsepoliitikat. ELi piirikaitse on kohanenud põgenike ja ebaseaduslike migrantide sissevooluga alates 2015. aastast. EL-i lepingu artikli 3 eesmärk on luua ühtsed standardid välispiiri kontrollimiseks. Osana uutest piirikaitse parandamise meetmetest tugevdatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Agentuuri Frontexit, millel on nüüd 10 000 piirivalvurist koosnev alaline reserv.

Praegused arvud näitavad, et Saksamaal esitati 2024. aasta esimesel poolel üle 61 000 varjupaigataotluse. See on vastuolus Vahemere kaudu ELi saabuvate põgenike arvu vähenemisega 2024. aastal 27%. Euroopa piirikaitsepoliitika peab tegelema selliste väljakutsetega nagu segarändevood, COVID-19 pandeemia pärand ja suurenevad julgeolekuprobleemid. Tusk mainib, et Poola on alates 2021. aastast saanud Valgevene piiril üle 25 000 abikõne.

Reaktsioonid uutele meetmetele

Arengut tabas vastakaid reaktsioone. Kuigi mõned Euroopa poliitikud näitavad üles mõistmist, on Poolas ja teistes riikides ilmnemas hirm pagulaste arvu suurenemise ees. Varjupaigakompromiss, mille Tusk tagasi lükkab, võib tähendada, et Poola ei pea enam põgenikke vastu võtma. Föderaalpolitsei on juba teatanud 3777 tagasilükkamisest Saksa-Poola piiril ajavahemikus 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta aprillini, mis näitab olukorra kiireloomulisust.

Samal ajal on Poola abiorganisatsioonid juhtinud tähelepanu sellele, et valitsus ei tee läände suunduvate põgenike peatamiseks vähe. Advokaat Filip Rakoczy Nomadast märgib, et praegu registreeritakse üha rohkem pagulasi. Surve ELile ühtse ja humaanse rändepoliitika väljatöötamiseks kasvab, mis õhutab veelgi vaidlusi varjupaigaküsimuste üle.

Eelseisvad kontrollid ja sellega kaasnevad poliitilised pinged viitavad juba sellele, et arutelud rände ja piirikaitse üle Euroopas pole veel kaugeltki lõppenud. Väljakutsed on suured ja oodata on, kuidas asjaosalised riigid uutele oludele reageerivad.