Iraani spioonid Saksamaal: häirekellad helisevad turvalisuse pärast!

Iraani spioonid Saksamaal: häirekellad helisevad turvalisuse pärast!

Poliitiliste pingete ja julgeolekuprobleemide taustal on Iraani ümbritsev olukord viimastel nädalatel jätkuvalt eskaleerunud. Vastav intsident leidis aset Taanis Århusis, kus võimud vahistasid Afganistani juurtega mehe. Teda kahtlustatakse Saksamaal rünnakusihtmärkide välja luuramises. See pärineb aruannetest taz välja. Terrorismi- ja Lähis-Ida poliitika analüütik Matthew Levitt hoiatab samuti rünnakute võimaliku sagenemise eest, eriti Iraani poolt.

Iraani riik näeb end dilemmas: ühelt poolt ei taha ta riskida uute konfliktidega, teisalt aga peab demonstreerima oma tugevust. Selleks kasutab režiim suunatud rünnakuid juudi institutsioonide või inimeste vastu. Silmatorkav on see, et Iraan on ajalooliselt teinud minimaalselt vahet iisraellaste ja juutide vahel. Teheranis on arvamus, et rünnakuid juudi kogukondade vastu võib vaadelda ka rünnakutena Iisraeli vastu.

Salaoperatsioonid ja Qudsi vägede roll

Iraani revolutsioonilise kaardiväe eriüksus Quds Force on sageli Iraani terroritegevuse välismaal toimuvate arutelude keskmes. Nagu ZDF Väidetavalt on need NATO-laadsed üksused seotud mitmete vägivaldsete aktsioonidega. Muu hulgas seostatakse rünnakutega Saksamaal ka Mönchengladbachist pärit Hells Angelsi endist bossi Ramin Yektaparasti. Tema side Qudsi vägedega võib selgitada, miks ta pärast mõrva toimepanemist Teherani põgenes.

Väidetavalt on Yektaparast vastutav ka Bochumi sünagoogi süütamises ja Essenis rabi maja pihta tulistamises. Saksa uurijad koguvad praegu tõendeid, et panna Al-Kudsi brigaadid üleeuroopalisesse terrorinimekirja. Plaanis on ka ELi ametlik noteerimine, isegi kui poliitilisel tasandil on endiselt lahkarvamusi. Kuigi mõned poliitikud nõuavad nimekirja kandmist, on ELi välispoliitika juht Josep Borrell selle vastu.

Iraan seisab silmitsi geopoliitiliste väljakutsetega

Geopoliitiline surve Iraanile kasvab, eriti pärast seda, kui konflikt tuumaleppe ümber sai taas hoo sisse. Levittil on selged ideed: ta pooldab revolutsioonilise kaardiväe klassifitseerimist terroristlikuks organisatsiooniks, mis võib potentsiaalselt parandada uue tuumakokkuleppe väljavaateid. Samal ajal on pidev mure, et Iraan võib rünnata teisitimõtlejaid välismaal, et jõustada oma poliitikat nii kodu- kui välismaal.

Veel üks punkt, mille Levitt tõstatab, on snapback-mehhanism, mis aegub oktoobris. See mehhanism aktiveerib tuumakokkuleppe rikkumise korral rahvusvahelised sanktsioonid. Levitt loodab, et Iraan võetakse vastutusele oma agressiivsete lähenemiste eest välismaal. Selles kontekstis soovitab ta enesekaitseks isegi ennetavaid rünnakuid Iraani vastu.

Kokkuvõttes annavad Iraani ja Qudsi vägesid ümbritsevad sündmused sügava ülevaate Lähis-Ida praegustest väljakutsetest. Olukorra jälgimist jätkatakse tähelepanelikult, eelkõige pidades silmas eelseisvaid poliitilisi otsuseid Euroopa tasandil.

Saksamaa julgeolekuasutuste jaoks on oluline jääda valvsaks, et tuvastada ja neutraliseerida võimalikud ohud varajases staadiumis.