Noortekaitse ohus: minister Drese kutsub üles lõpetama kastide rüüstamise!

Noortekaitse ohus: minister Drese kutsub üles lõpetama kastide rüüstamise!

Mis toimub mängumaailmas? Täna leidis Mecklenburg-Vorpommerni sotsiaalminister Stefanie Drese (SPD) selged sõnad, kui külastas Kölnis toimuvat tööstuse suurimat messi Gamescom. Poliitik kutsub üles alaealisi rohkem kaitsma arvuti- ja videomängude vallas. Fookuses on lootboxide teema – digitaalsed üllatuskastid, mis köidavad paljusid noormängijaid.

Drese hoiatab tungivalt, et noored võivad saagikastide ostmisega võlgadesse jääda. Kuigi need virtuaalsed aardelaekad pakuvad mängus võimalikke eeliseid, ei ole selge, milline sisu nende ostmisel tegelikult kaasas on. See sarnaneb hasartmängude mehhanismidega, mida kinnitas ka Alam-Saksi tarbijakeskus ja liigitab probleemi hasartmängusõltuvuse suurenenud riskiks. Grazi ülikooli uuringu kohaselt kulutab üle 40% 10–19-aastastest noortest videomängudele raha, mis tekitab vanemates muret.

Ohud saagikastidest

Drese teatas, et käivitab septembri lõpus liidunõukogu algatuse. See algatus võib tuua olulisi muutusi: muu hulgas nõuab see sisu ja võidutõenäosuste avalikustamise kohustust. Arutluse all on ka hoiatused hasartmängude ohtude kohta ja digimängude teemade lõimimine koolide õppekavadesse.

Nagu Alam-Saksi tarbijakeskus teatab, pole rüüstamiskastid mitte ainult kallis lõbu, vaid võivad soodustada ka kontrollimatut ostukäitumist. Lapsed ja noored loodavad sageli nõutud sisule, mis annab neile mängus eelise. Juhuslike generaatorite kasutamise tõttu jääb lootboxi tegelik väärtus ebaselgeks. Paljud väikesed ostud annavad sageli kokku märkimisväärsed summad.

Alaealiste kaitse digiajastul

Olukord näitab praegust vajadust noorte meediakaitses tegutsemiseks. Eksperdid juhivad tähelepanu, et laste ja noorte vajaduste rahuldamiseks tuleb kaasajastada noortekaitseseaduse (JuSchG) ja noorte meediakaitse riigilepingu (JMStV) õiguslik alus. Eelkõige on vanusepiirangud vanemate seas levinud teema, kuna arutatakse ebakindlust selliste mängude nagu "Fortnite" sisu osas.

Alaealised mängijad tunnevad end sageli pädevamatena kui neid kaitsvad täiskasvanud ning soovivad seetõttu rohkem läbipaistvust ja enesemääratlemist. Need väljakutsed nõuavad võrgumängude ümbermõtestamist ja tugevamat reguleerimist.

Teistes riikides, näiteks Belgias, on rüüstamiskastid juba täielikult keelatud, samal ajal kui Hollandis ja Hispaanias töötatakse rangemate eeskirjade kallal. Ka Euroopa Komisjon on oma häält tõstnud ja nõuab alaealiste paremat kaitset tasuliste rüüstamiskastide eest. Saksamaa nõudmised tunduvad kõike muud kui absurdsed.

Noorte meediakaitse tuleb kiiresti kohandada digireaalsusega, et lapsed ja noored saaksid ka edaspidi digitaalset meediat ohutult ja vastutustundlikult kasutada. Koolid ja lapsevanemad on kohustatud varakult andma teavet digimängude sisu ja ohtude kohta – sest siin toimub veel palju.

Eks ole näha, kuidas poliitiku algatused ja ekspertide soovitused lõpuks välja lähevad. Üks on aga kindel: meie noorimate laste kaitsmine digiruumis peab olema prioriteet.