Konflikt Lähis-Idas: Macron nõuab rahu Iraani ja Iisraeli vahel

Konflikt Lähis-Idas: Macron nõuab rahu Iraani ja Iisraeli vahel

Olukord Lähis-Idas on muutumas teravaks: Iisraeli rünnakud Iraani tuumarajatiste vastu ja sellele järgnenud Iraani sõjalised reaktsioonid viskavad maailma suurriikide diplomaatilised jõupingutused üle parda. Praegused aruanded alates sueddeutsche.de näitavad, et USA president Donald Trump on surve all otsustama, kas mobiliseerida USA väed Iisraeli toetamiseks. See ajavahemik on ainult kaks nädalat.

Vahepeal kohtuvad Genfis Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia välisministrid, et arutada võimalikke lahendusi oma Iraani kolleegiga. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on kokku pannud "tervikliku läbirääkimiste paketi", mis nõuab juurdepääsu tuumarajatistele, ballistiliste tegevuste kontrolli, terroriorganisatsioonide rahastamise lõpetamist ja kõigi pantvangide vabastamist. Kuid Iraani välisminister Abbas Araghchi väidab vastu, et Iraan ei ole valmis läbirääkimiste laua taha istuma seni, kuni Iisrael tegutseb tema riigi vastu agressiivselt.

rahutus ja agressiivsus

Suurt muret valmistab Iraani Natani tuumarajatise kiirguse ja keemiliste ainete terav oht n-tv.de teatatud. See rajatis oli mõne päeva eest Iisraeli rünnaku sihtmärgiks, mis tõi kaasa pingete tõusu. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi kutsub üles vaoshoitusele ja hoiatab relvastatud rünnakute eest tuumarajatiste vastu.

Seetõttu on Iisrael otsustanud intensiivistada rünnakuid Iraani raketisüsteemide vastu. See sõjaline eskaleerumine on viinud Iraani raketirünnakuteni Iisraeli linnadele, sealhulgas Tel Avivile ja Haifale. Ärevust ei tekita mitte ainult sõjalised kokkupõrked, vaid ka sagenenud meeleavaldused Iraanis endas, kus tuhanded inimesed tulevad tänavatele Iisraeli pommirünnakute vastu. Samal ajal arreteeriti Iraanis eurooplane, keda kahtlustatakse tundlike rajatiste kohta teabe kogumises.

Diplomaatilised jõupingutused on maha jäänud

Kõik need arengud heidavad varju Euroopa diplomaatiale. Algselt ÜROs Palestiina-teemalist suurt konverentsi kavandanud Macron pidi selle keerulise olukorra tõttu edasi lükkama. Tema esialgne toetus Iisraelile enesekaitseõiguse nõudmisel annab teed hoiatamisele võimaliku sõjalise režiimivahetuse eest Iraanis. Muutunud on ka eurooplaste suhtumine: nüüd on motoks mõõdukus ja tagasipöördumine nõudlike läbirääkimiste juurde Iraani tuumaprogrammi üle.

Omaani vahendatud läbirääkimised on käimasolevaid konflikte silmas pidades käest minemas. Iraan välistab põhimõtteliselt kõnelused USA-ga Iisraeli ründava sõjategevuse ajal. Seetõttu on kogu piirkond uue eskalatsiooni äärel, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua suurema konflikti, näiteks swp.de esiletõstmised.

Kõik need arengud näitavad, et olukord on endiselt keeruline ja diplomaatilisi jõupingutusi tuleb suurendada, et võidelda edasise eskalatsiooni vastu ja tagada piirkonnas rahu.